
Haldjas tantsiskleb veetluse säras,
hõljuv sädelus kaugusse vaob.
Salapärasust eneses peidab,
päikse sillerdus puu latvu kaob.
Haldjaid võluvaid tantsimas tuules,
püüan värvide vikerkaart puudelt,
Haldjariik metsa sees köidab mind,
sinna viimas vaid õrnuse sild.