Mõtsküla

Mu kodus on metsade rahu
ja kruusatee tolmune vine.
Ka sookurgede hüüd siia mahub
ja laste võrri plärisev minek.
Siin on suveõhtute sääsepinin
ja mesilindude hoiatav sumin.
Mu kodus ka grill-liha lõhn,
mis meelitab lapsed batuudilt,
kui tühi on kõht.
Ja aianurgas kanad on kuudis,
neid puu taga rebane luusib.
Tuul kõrvu toob naabrite heli –
neil kuuri all jälle üks kolin…
Köögiaknast välja käib kassike kõhn
ja kaugele hõljub mu pannkoogi lõhn.
Mu murus on ristik ja naat ja oras,
mu kodus on kõik just omal kohal.