Tõlketeenuse tellimine
Sõna- või leheküljepõhine arvestus? Lähte- või sihttekstipõhine arvestus?
Tõlketeenuse tellimine võib vahel olla raske, kuna tõlkebüroodes on kasutusel erinevad süsteemid. Paljud tõlkebürood arvestavad tänapäeval teksti lähteteksti- ja sõnapõhiselt. See on seotud tõlketarkvara kasutamisega, kuna tavaliselt peetakse tõlketarkvaras arvestust sõnapõhiselt.
Eestis on siiani enim levinud lehekülje- ja sihttekstipõhine arvestus (1 lehekülg on 1800 tähemärki). Vanad harjumused on küll visad kaduma, kuid tõlketeenuse tellimisel võiks kaaluda ka teisi arvestusviise.
Lähtetekstipõhine arvestus aitab kohe määrata tõlke täpse hinna
Kuna projekti alguses on saadaval ainult lähtetekst, on see tõlke hinna täpseks määramiseks kõige läbipaistvam ja objektiivsem viis. Nii saate juba tõlketeenuse tellimisel teada, kui kalliks tõlge teile läheb. See võimaldab teil oma projekti eelarve sendi täpsusega paika panna.
Sihttekstipõhine arvestus: tekst võib tõlkimisel muutuda pikemaks või lühemaks
Kui kasutada sihttekstipõhist arvestusmeetodit, tuleb arvestada sellega, et tekst võib tõlkimisel muutuda pikemaks. Raske on prognoosida, kui palju tekst tõlkimisel pikeneb või lüheneb, kuid praktika näitab, et tekstid pikenevad näiteks inglise keelest tõlkides hispaania, prantsuse, portugali, hollandi ja saksa keelde, ning lühenevad soome ja eesti keelde tõlkides.
Lähtetekstipõhisel arvestuse korral on ka tõlkija enda huvides pakkuda kõige lühemat ja ökonoomsemat tõlget
Sihttekstipõhisel arvestamisel võib juhtuda, et tõlkija lisab teksti liigseid tähemärke ja kirjutab näiteks välja kõik lühendid.
Mõne teenuse puhul on vahel siiski parem kasutada sihttekstipõhist arvestust. Näiteks on mõistlikum sellist arvestust kasutada siis, kui lähtetekst on esitatud vormingus, mis raskendab mahu hindamist. Sõnade arvu on keeruline hinnata näiteks käsitsi kirjutatud teksti ja pildifailide puhul. Samuti on sihttekstipõhine arvestus mõistlikum audiofailide tõlkimisel.