Bosnia, horvaadi, montenegro ja serbia keel – kui sarnased need on?
Bosnia, horvaadi, montenegro ja serbia keel kuuluvad indoeuroopa keelte lõunaslaavi harusse. Neid kõneldakse peamiselt Balkani riikides, nimelt Serbias, Horvaatias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Montenegros. Nende standardkujud põhinevad polütsentrilise serbohorvaadi keele štokavi murdel. Murre on nime saanud küsisõna što (’mis? mida?’) järgi.
19. sajandil lõid serbia ja horvaadi keeleteadlased ühisstandardi, mille tulemusena püüti ühendada kõik lõunaslaavi keeled. Polütsentrilisel serbohorvaadi keelel oli kaks kodifitseeritud standardit: läänepoolne Zagrebi ja idapoolne Belgradi variant.
1990. aastatel, pärast endise Jugoslaavia Föderatiivse Vabariigi lagunemist, jagunes kunagine serbohorvaadi kirjakeel neljaks eraldi keeleks: bosnia, horvaadi, montenegro ja serbia keel. Samal ajal rahvuslike identiteetide kujunemisega tekkisid uued vabariigid ja keeled.
Tänapäeval on need keeled kõnelejate hulgas endiselt vastastikku arusaadavad. Ehk kui sa valdad üht, siis on lihtne mõista ka teist keelt. Grammatika, süntaks ja suur osa sõnavarast on peaaegu ühesugused. Neid keeli emakeelena kõnelejad mõistavad üksteist ilma tõlgitagi. Seda tõendab muu hulgas asjaolu, et endises Jugoslaavias toodetud filmide puhul ei vaja kohalike keelte kõnelejatest vaatajad siiani subtiitreid.
Vaatame järgnevalt mõningaid kasutusjuhendi tõlkenäiteid.
Eesti keeles
Hoiatus! Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi. Hoidke see edaspidiseks kasutamiseks alles.
Bosnia keeles
Pažnja: Prije korištenja ove mašine, pažljivo pročitajte ova uputstva za upotrebu. Sačuvajte ih za buduću upotrebu.
Horvaadi keeles
Pozor: Prije uporabe stroja, pažljivo pročitajte ove upute za uporabu. Čuvajte ih za buduću uporabu.
Montenegro keeles
Pažnja: Prije korišćenja mašine, pažljivo pročitajte ova uputstva za upotrebu. Sačuvajte ih za buduću upotrebu.
Serbia keeles (ladina kirjas)
Pažnja: Pre korišćenja mašine, pažljivo pročitajte ova uputstva za upotrebu. Sačuvajte ih za buduću upotrebu.
Serbia keeles (kirillitsas)
Пажња: Пре коришћења машине, пажљиво прочитајте ова упутства за употребу. Сачувајте их за будућу употребу.
Esimene erinevus, mis silma torkab, on kiri. Ladina kirja kasutatakse ainult Horvaatias. Ülejäänud kolmes riigis kasutatakse nii ladina kirja kui ka kirillitsat. Kirillitsa on igapäevases kasutuses Bosnia ja Hertsegoviina selles osas, mida nimetatakse Serblaste Vabariigiks. Ladina kirja kasutatakse aga riigi selles piirkonnas, mida nimetatakse Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooniks.
Üldiselt kasutatakse ladina kirja rohkem kirjalikus suhtluses – seda kasutab enamik ettevõtteid, teenusepakkujaid ja veebisaite.
Bosnia, horvaadi ja serbia tähestikus on 30 tähte (25 kaashäälikut + 5 täishäälikut). Kõigi nelja keele ladina tähestikud põhinevad horvaadi keeleteadlase Ljudevit Gaj poolt kasutusele võetud ladina tähestiku variandil. Hiljem asendati selles esinenud digraaf [dj] tähega [đ].
Kui soovid Google Translate’is midagi montenegro keelde tõlkida, ei leia seda keelt loendist. Montenegro keel on neljast keelesõsarast noorim ja ülemaailmne standardiorganisatsioon tunnustas seda keelt ametlikult alles 2017. aastal. Erinevalt ülejäänud kolmest keelest sisaldab selle tähestik koguni 32 tähte: 2010. aastal lisati kaks uut tähte, ś ja ź. Need on mõeldud asendama tähti sj ja zj (näiteks sõnades sjutra (’homme’) ja zjenica(’silmapupill’)), kuid ajakirjanduskeeles ega mujal ei ole neid tähti laialdaselt veel kasutusele võetud.
Eespool toodud tõlkenäidete juurde tagasi tulles tasub tähelepanu pöörata veel ühele asjaolule. Štokavi murdel kui kõnealuste keelte alusvariandil on kolm hääldusviisi. Need tulenevad vana slaavi vokaali ѣ ehk jäti erinevatest moodustusviisidest. Tõlkenäide, milles on kasutatud adverbi pre (’enne’), kajastab e-murrakut (ekavski govor). Selles sõnas hääldub vokaal pika e-na /e:/ ja see kirjutatakse tähega e.
Teistes näitelausetes on kasutatud adverbi prije (’enne’), mis viitab ije-murrakule (ijekavski govor). Sellisel juhul hääldatakse vokaali kas ije või je /ije/. Serbias on enim levinud e-murrak, ent mõnel pool Lääne-Serbias esineb ije-murrakut.
Ije-murrak on tavaline ka Bosnias, Horvaatias ja Montenegros. Kolmas variant on i-murrak (ikavski govor), mille puhul on tegemist mittestandardse hääldusviisiga. Horvaatia rannikualal ja saartel öeldakse vrime (’aeg’) – vokaal ѣ on muutunud täishäälikuks i. Seevastu ije-murrakus on sama sõna vrijeme ja e-murrakus vreme.
Käskiv kõneviis kasutusjuhendis
Käskiva kõneviisi moodustamiseks eespool esitatud konkreetses näites on vaja teada infinitiivi ehk tegevusnime ja verbi olevikuvormi mitmuse 3. pööret, mis lõpeb -ju-ga, ning seejärel lisada tüvele -jte.
Kõigi nelja keele puhul väljendatakse käskivat kõneviisi järgmiselt.
| Eesti keeles | Infinitiiv ehk tegevusnimi | Olevik (mitmuse 3. pööre) | Käskiv kõneviis (mitmuse 2. pööre või viisakusvorm nii ainsuses kui ka mitmuses) |
| lugeda/lugema | pročitati (perfektiivne aspekt) | pročitaju | Pročitajte! |
| hoida/hoidma | čuvati (imperfektiivne aspekt) sačuvati (perfektiivne aspekt) | čuvaju sačuvaju | Čuvajte! Sačuvajte! |
Perfektiivne ja imperfektiivne aspekt
Tegusõna čuvati (imperfektiivne) – siinses kontekstis tähendab see kasutusjuhendi (alalist) alleshoidmist. Tõlkija on imperfektiivse aspekti kaudu soovinud rõhutada tegevuse kestvust või lõpetamata olekut.
Tegusõna sačuvati (perfektiivne) – siin tähendab see kasutusjuhendi alleshoidmist edaspidiseks kasutamiseks ja markeerib lõpetatud tegevust.
Sarnased või erinevad sõnad
Horvaadikeelne tõlge erineb sõnade poolest ülejäänud kolmest tõlkest. Selles on kasutatud sõna stroj, mitte mašina (kuid tähendus on sama – ’masin’ või ’seade’). Nimisõna stroj on horvaadi keelde tulnud tšehhi keele kaudu: stroj protoslaavi sõnast *strojь. Sõna mašina juured ulatuvad ladina keelde (māchina) ja vanakreeka keelde (μαχανά ehk makhaná – ’masin, tööriist’).
Sõnal korišćenje/korištenje on horvaadi keeles teistsugune tähendus (’täita eesmärki, anda tulemust, olla kasulik’). Tõlkelauses on kasutatud nimisõna uporaba, mis on seotud tegusõna uporabljivati tähendusega (’kasutada midagi konkreetse tulemuse saavutamiseks’).
Eri keeles tõlgete puhul torkab silma horvaadikeelne väljend upute za uporabu (’kasutusjuhend’). Seda kasutavad ka Bosniast pärit kõnelejad, kes eelistavad just seda keelekuju.
Vorm korištenje ei ole serbia keeles grammatiliselt korrektne. Küll aga on see tavaline bosnia ja horvaadi keeles.
Sõna pozor pärineb protoslaavi sõnast *pozorъ. Ka sõna pažnja, mis on tuletatud verbist paziti + -nja, tuleneb protoslaavi sõnast *paziti (’tähele panema’).
Bosnia, horvaadi, montenegro ning serbia keelel ja pärandil on slaavi keelte huvilistele väga palju põnevat varuks. Nende keelelised nüansid ja jooned võivad küll tulevikus muutuda, ent pole kahtlustki, et need keeled muudavad maailma mitmekesisemaks ja rikkamaks.
