Kas eesti keele lootsik on karidele triivimas?

Eesti keel on eestlaste identiteedi kese ning keeleteemalised vaidlused lähevad tihti tuliseks. Suhtumine eesti keele ohustatusesse jaguneb kaheks: uskumus, et keel on suures kadumisohus, ja selle kõrval optimistlik vaade keele loomulikule arengule. Johtuvalt kaheks hargnevast suhtumisest ringleb ühiskonnas keelemuresid, mida ühed oluliseks, teised aga vähetähtsaks peavad.

eesti keele lootsik

Esimene eesti keele kohal hõljuv murepilv on slängi lai levik varem noorte, nüüd ka vanemate seas, kes noortega ühist keelt leida püüavad. Arvatakse, et släng võib üle võtta korrektse kirjakeele ja varjutada kaunid eestikeelsed sõnad [1].Släng kui allkeel võib piiratult kasutades olla tegelikult üsna ohutu. Tajudes, millised situatsioonid nõuavad kõnelemist puhtas eesti keeles, ei tasu karta, et släng eesti keele rikub [2]. Koolides õpetatakse sobilikku keelekasutust arvestataval määral, seega olen skeptiline, et haritud noor ametlikus olukorras slängi kasutama kipuks.

Keeleteemadega tegelejad kohtuvad üha tihemini inglispärase grammatika pealetungiga. Kirjakeelde on valgumas võrrete moodustamine m-tunnuse asemel sõna ette rohkem/enam panemisega. Varsti ei pruugi enam üksteist ilma võõrkeele toeta mõista. Väino Klaus toob näite: „Inglismõjulise keeletajuga kaasvestleja lause „See ei ole enam ohtlik“ ei tähenda rikkumata keeletajuga eestlasele ‘see ei ole ohtlikum’, vaid ‘enne oli ohtlik, nüüd enam ei ole’”. Võõrkeelne grammatika on tunginud ka umbisikulise tegumoe, täis- ja ennemineviku ning mitmuse moodustamisse [3]. Grammatikavigade vältimiseks vajalik keeletaju tuleb hea tõlke ja toimetusega kirjanduse lugemisest. Noored loevad eesti keeles, aga tihti toimetamata või halva tõlkega meediatekste, milles kasutatud vigane keel ajapikku külge hakkab [2].

Ohuks keelele peetakse ka välismaalasi või välismaale rändamist. Põhiliselt arvatakse, et võõramaalased ei soostu õppima eesti keelt ning jäävad suhtlema võõrkeeltes, mis kisub eestlased eemale oma emakeelest. Väljaspool kodumaad õppima asumises ja mitte-eestlastega pere loomises nähakse eesti rahvuse ja pärandi lahustumist suurde rahvastepatta. Mure keele kadumise pärast võib olla ka näiline. Osa inimesi varjab keelemurega oma ksenofoobset maailmavaadet. Nad ei paku keele kadumise vastu välja realistlikke, mõistlikke lahendusi, sageli tõrjutakse sisserändajaid või materdatakse väljarändajaid. Välismaalastest keelehuvilised, keda on palju, [5] väärindavad eesti keelt seda õppides. Eesti keele oskajate hulga suurenedes kasvab näiteks eestikeelse kirjanduse populaarsus ja müük [4]. Mujale kolivad eestlased ei pruugi oma emakeelt põlata, vaid tekitada selle vastu huvi piirkondades üle ilma, nii Soomes, Rootsis, Belgias kui ka Ameerikas, Austraalias ja Aasias [4]. Eesti keele sädeme teket tuleks tervitada ja toetada.

Keelemaastikult võib leida hulga probleeme, kuid keeruline on osutada kõige suuremale keele arengu pärssijale ja seetõttu ka parimale lahendusele eesti keele lörtsimise vastu. Ilmselt jääbki ühiskonda teemasid, kus kunagi üksmeelele ei jõuta, aga et meie emakeel ka tulevikus õitseks, tuleks vaidlemise asemel tegudele asuda ja mõelda, mis on parim keelele, mitte kindlale ilmavaatele.

 

Kasutatud materjalid:

1 Eesti keele saatus ripub juuksekarva otsas – Arhiiv – Sakala

2 https://arhiiv.err.ee/vaata/juriudi-klubi-kuidas-elad-eesti-keel

3 https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/inglisparase-grammatika-pealetung/

4 https://arhiiv.err.ee/vaata/uudishimu-tippkeskus-6-270833

5 https://epl.delfi.ee/artikkel/51281120/valismaalane-suudab-eesti-keele-selgeks-saada-kuuga

 

Hugo Treffneri gümnaasium, 10. klass

Emakeeleõpetaja: Anett Pullerits

Foto: Visit Estonia fotopank, girl in nature

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.