Esseekonkurss „Sõna jõud ja keele vägi“
Esseekonkurss 2023
Emakeel on iga eestlase tegelik ja tõeline hinge keel. Ükski muu keel ei puuduta seda nii intiimselt ja sügavalt. Nagu ka eksootiline päikeseloojang oma hunnitus ja muinasjutuliselt hingematvas ilus ei pane su hinge helisema sel moel kui karge suvehommik sillerdavas Läänemere lahesopis lainetel hulpiva valendava luigepaariga. Emakeeles on samblalõhna, üraskitest puretud puukoort, vesikasvude heljumist jõevoolus, jääkirme pragunemise mõnusat praksu, kõuemürinat ja sooja paduvihma – kõike, mida mäletad lapsepõlvest, oma hinge kodust. See on ühine kood, mis on meid läbi aastatuhandete tänasesse päeva kandnud; kaunis kingitus, mis ühendab meid esivanematega ja teeb eriliseks teiste rahvaste seas. Miski, mis soojendab südant ja mille juured on sügavalt maas. Oma keelega saame rikastada maailma, olla väärtuslikud, haruldased. Haldjakeel, on öeldud.
Katkend emakeelepäevale pühendatud esseest „Emakeelejonn“
Esseekonkurss „Sõna jõud ja keele vägi“
Toimetaja tõlkebüroo, Eesti Keele Instituut, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja President Kaljulaidi Fond korraldavad emakeelepäeva puhul esseekonkursi „Sõna jõud ja keele vägi“.
Osale esseekonkursil!
Ootame kõiki IX–XII klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Sõna jõud ja keele vägi“. Saada oma keeleteemaline essee hiljemalt 1. märtsiks 2023 e-posti teel aadressile [email protected] või postiga Toimetaja tõlkebüroosse aadressil Veerenni 24 C, Tallinn (ümbrikule märgusõna „ESSEEKONKURSS“).
Lisa oma tööle nimi, kool, klass, oma kontaktandmed ja emakeeleõpetaja nimi.
Parimatele auhinnad
Parima essee autorit tunnustab Toimetaja tõlkebüroo 300-eurose stipendiumiga. President Kaljulaidi Fond annab välja 300-eurose stipendiumi võistlustööle, mis kõige paremini kirjeldab sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate gruppide õiguste eest seismisel. II-III koht pälvivad raamatupoe kinkekaardid Toimetaja tõlkebüroolt. Eesti Keele Instituut ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus annavad välja auhinnad oma lemmikutele. Eesti Noorsooteatri auhinnad esseekonkursi parimatele kirjutajatele on priipääsmed vabalt valitud teatrietendustele ja Nukuteatrimuuseumisse.
Žürii
Võistlustöid hindab žürii, kuhu kuuluvad Eesti Keele Instituudi esindajad, emakeeleõpetajad, President Kaljulaidi Fondi esindaja, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik, referent-toimetaja eriala tudengid ja Toimetaja tõlkebüroo toimetajad.
Võitjatest teavitamine
Võitjate nimed avaldatakse Toimetaja tõlkebüroo koduleheküljel emakeelepäeval, 14. märtsil 2023. Võitjatega võetakse ühendust.
President Kaljulaidi üleskutse esseekonkursil osalemiseks
Põhjalik info esseekonkursi kohta
2023. aasta esseekonkursi „Sõna jõud ja keele vägi“ võitjad
I koht
Eva Lota Vain
Gustav Adolfi Gümnaasium, 12. klass
Emakeeleõpetaja: Anu Kell
Sõnadega saab teha väga palju head ja väga palju kurja. Sõnaga võib mõjutada palju rohkem kui tegude või jõuga. Siiski on olukordi, kus pelgalt ütlemisest ei piisa. Elades tänases Eestis, võtame sõnavabadust kui iseenesestmõistetavat osa ühiskonnast …
II koht
Isabel Rätsepp
Gustav Adolfi Gümnaasium, 12. klass
Emakeeleõpetaja: Anu Kell
Tähistades Eesti Vabariigi 105. aastapäeva, on oluline teadvustada, kuivõrd suurel määral on eesti keel ja rahvuslik kirjandus meie rahva ja riigi kujunemise kulgu mõjutanud. Eesti keel ja meel ei ole tekkinud ja säilinud juhuslikult, vaid tööka loovintelligentsi sulejõu kaudu …
III koht
Vargasoo rahva suude soojendajad
Maara Parhomenko
Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass
Emakeeleõpetaja: Tiina Pluum
“„Litsid mehed need Vargamäe omad,“ irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. „Põle niisukesi sindreid enne näind.“” – A. H. Tammsaare …
IV koht
Kärt Lapa
Vanalinna Hariduskolleegium, 10. klass
Emakeeleõpetaja: Maris Vaher
Lapsepõlvest on mällu sööbinud eesti teada-tuntud vanasõna ,,Meest sõnast, härga sarvest“, mida pruukides kangastuvad mõtteis siiani pildid sõnapidamatule lapsele näpuga viibutavatest täiskasvanutest …
Eesti Keele Instituudi lemmikud
I
Robin Meringo
Tallinna Ühisgümnaasium, 10. klass
Emakeeleõpetaja: Aili Tarvo
Maailmas valitseb kaos. Inimesed ärkavad hommikul, kiirustavad kogu aeg kuhugi, kuid ei märkagi, et tammuvad ikka ja jälle ühe koha peal. Milles aga peitub jõud ja vägi, mis meid suunab?
II
Helen Luurmees
Tallinna Mustamäe Gümnaasium, 9. klass
Emakeeleõpetaja: Kaisa Kase
Juba päris noorena hakkasin tajuma, kui suur võim on väljaöeldud sõnadel. Enamasti sobisid need eesmärkide saavutamiseks hulga paremini kui nutt, trampimine ja vali hääl. Mõistsin ka seda, et mõni sõna on mõnes olukorras teistest sobivam ja mõnest eriti vägevast sõnast on mul oma kavatsuste elluviimiseks rohkem abi kui tervetest lausetest …
III
Henri Lees-Leesma
Saue Kool, 9. klass
Emakeeleõpetaja: Piret Uulma
Mu ema meenutab tihti üht toredat mälestust, mil lastel tuli lasteaias emadepäeva puhul vastata küsimustele oma ema kohta. Nende seas oli ka küsimus, milles sooviti teada, mida ema oma lapsele kõige rohkem ütleb …
IV
Triine Beate Tagamets
Antsla Gümnaasium, 11. klass
Emakeeleõpetaja: Anu Silm
Kui ma lõpuks oma emakeelt armastama hakkasin, sain aru, et olen tegelikult veidi hilja peale jäänud. Olen teel oma enese keeleni eksinud, korraks taas tee leidnud, jällegi võsajänkiks hakanud, siis vahetanud riike ja saanud kaugel aru, et ma armastan teda ja vaid teda …
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse lemmik
Põhjamaa päikese kullast Eestimaa
Miia Malm
Pirita Majandusgümnaasium, 11. klass
Emakeeleõpetaja: Mario Kekišev
Haldjakeel, öeldakse. Kõlab nagu linnulaul, öeldakse ka. Minu emakeele, eesti keele, kohta …
President Kaljulaidi Fondi lemmik
Marlen Makarov
Läänemaa Ühisgümnaasium, 10. klass
Emakeeleõpetaja: Tiina Brock
14. märts on emakeelepäev. Kas ei kõla uhkelt? Ilusal keelel on vääramatu jõud, ent küllap ei hoomaks eesti keel eestlaste kombel tagasihoidlikult seda ise, kui see võimalik oleks …
Esseekonkursile esitati 104 esseed. Osalejaid oli 41 koolist. Kõige rohkem töid saabus Türi Ühisgümnaasiumist (16), Rakvere Eragümnaasiumist (13 esseed), Gustav Adolfi Gümnaasiumist (8), Vanalinna Hariduskolleegiumist (7) ja Hugo Treffneri Gümnaasiumist (5). Esseekonkursile esitatud töödest olid 103 kirjutatud eesti keeles, üks essee oli kirjutatud ukraina keeles.
Esseekonkursi koostööpartnerid
Eesti Keele Instituut (EKI) on riiklik teadus- ja arendusasutus. Eesti Keele Instituudi põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. EKI uurib tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli. Eesti Keele Instituut panustab esseekonkursi korraldamisesse konkursiinfo levitamise ja esseede hindamisega.
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi missioon on väärtustada eesti keelt ja kirjandust, nende õppimist ja õpetamist. Eesti Emakeeleõpetajate Selts osaleb Eesti hariduselus ja kaitseb eesti keele ja kirjanduse õpetajate kutsehuve. Eesti Emakeeleõpetajate Selts panustab esseekonkursi korraldamisesse esseede hindamispõhimõtete kujundamise, konkursiinfo levitamise ja esseede hindamisega.
President Kaljulaidi Fondi eesmärk on edendada Eestis ja maailmas demokraatiat, digikultuuri, inimõigusi ja vabadusi. President Kersti Kaljulaid on ÜRO peasekretäri üleilmne naiste ja laste õiguste eestkõneleja. Esseekonkursil annab fond välja eriauhinna võistlustööle, mis kõige paremini kirjeldab sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate gruppide õiguste eest seismisel.
Euroopa Komisjonil on esindused kõigis 27 liikmesriigis. Nende roll on vahendada Euroopa Liidu alast teavet ja selgitada inimestele, kuidas ELi poliitika mõjutab nende igapäevaelu. Lisaks korraldavad esindused mitmesuguseid üritusi, näiteks tähistatakse igal aastal mais Euroopa päeva ja septembris Euroopa keeltepäeva. Ühe eriauhinna paneb välja Euroopa Komisjoni Eesti esindus, kes valib esseede seast välja oma lemmiku.
Tallinna Ülikool on suuruselt kolmas avalik-õiguslik ülikool Eestis. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut on suurim humanitaarteaduste õppe- ja uurimiskeskus Tallinnas, kus on võimalik õppida humanitaarteadusi nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi referent-toimetaja eriala kolmanda kursuse tudengid panustavad esseekonkursi korraldamisesse esseede hindamisega.
Eesti Noorsooteater on noore vaataja teater, mis kujundab noore inimese kultuuriruumi, avardab tema tajusid, peegeldab tema maailmatunnetust, aitab tundma õppida iseennast ja maailma. Teatri juurde kuuluvad ka Nukuteatrimuuseum ja rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff, mis moodustavad teatriga sünergilise terviku. Eesti Noorsooteatri auhinnad esseekonkursi parimatele kirjutajatele on priipääsmed vabalt valitud teatrietendustele ja Nukuteatrimuuseumisse.
Toimetaja tõlkebüroo tuumik soovib keelemaailmas midagi erakordset korda saata. Anname iga päev endast parima, et oma klientide ja koostööpartnerite ootusi ületada. Tõlkimise ja toimetamise kõrval on Toimetaja tõlkebüroo ka erinevate koostööprojektide algataja ja SOS Lasteküla, Varjupaikade MTÜ ning Eesti Puuetega Inimeste Koja toetaja. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on Toimetaja tõlkebüroole andnud hõbemärgise. Toimetaja tõlkebüroo on esseekonkursi peakorraldaja.
Esseekonkursi „Sõna jõud ja keele vägi“ reeglid
Esseekonkursi eesmärgid on järgmised:
- anda panus keeleküsimuste teadvustamisesse;
- kutsuda õpilasi üles teadvustama emakeelt kui oma identiteedi osa;
- avaldada parimad esseed ja seeläbi populariseerida keeleteemalisi käsitlusi;
- suurendada õpilastes huvi keeleõpingute ja keelealase kõrghariduse omandamise vastu.
Konkursi tingimused
- Osaleda võivad kõigi üldhariduskoolide IX–XII klasside õpilased.
- Iga osaleja võib võistlusele saata ühe essee.
- Essee peab olema 12-punktises kirjas ja ära mahtuma kuni kahele A4 formaadis paberile (käsitsi kirjutatuna kuni 3 A4).
- Konkurss kestab kuni 1. märtsini 2023.
Essee esitamine
Essee esitamise tähtaeg on 1. märts 2023.
Essee võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal kas trükituna või käsitsi kirjutatuna.
Konkursitöö tuleb saata kas e-posti aadressile [email protected] või postiga Toimetaja tõlkebüroosse aadressil Veerenni 24 C, Tallinn (ümbrikule märgusõna „ESSEEKONKURSS“).
Tööle tuleb lisada järgmised andmed:
- essee autori ees- ja perekonnanimi (kirjutatud trükitähtedega);
- essee autori vanus;
- kool ja klass;
- e-posti aadress;
- kontakttelefon;
- õpetaja ees- ja perekonnanimi.
Auhinnafond
Toimetaja tõlkebüroo annab koostöös partneritega välja järgmised auhinnad.
I koht
- 300 euro suurune stipendium Toimetaja tõlkebüroolt võitja õpingute toetamiseks
- Kaks priipääset Eesti Noorsooteatrisse ja Nukuteatrimuuseumisse
II koht
- 100-eurone raamatupoe kinkekaart Toimetaja tõlkebüroolt
- Kaks priipääset Eesti Noorsooteatrisse
III koht
- 50-eurone raamatupoe kinkekaart Toimetaja tõlkebüroolt
- Kaks priipääset Eesti Nukuteatrimuuseumisse
Äramärgitud esseed pälvivad eriauhinnad:
President Kaljulaidi Fondi stipendium
- 300 euro suurune stipendium esseele, mis kõige paremini kirjeldab sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate gruppide õiguste eest seismisel
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eriauhind
- Kingikott parima essee autorile
Eesti Keele Instituudi eriauhinnad
- Pusad parimate esseede autoritele
Sobiva tasemega tööde puudumisel võib žürii auhindade väljaandmisel teha muudatusi.
Esseede kasutamine
Esseekonkursi tööd jäävad hoiule Toimetaja tõlkebüroosse. Konkursitöid on õigus kasutada autoriga kokkuleppel Toimetaja tõlkebüroo blogis või Facebooki kanalis.
Žürii
Võistlustöid hindab žürii, kuhu kuuluvad
- Eesti Emakeele Seltsi esindajad,
- Eesti Keele Instituudi esindajad,
- Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik,
- President Kaljulaidi Fondi esindaja,
- referent-toimetaja eriala tudengid,
- Toimetaja tõlkebüroo toimetajad.
Võitjatest teavitamine
Võitjate nimed avaldatakse Toimetaja tõlkebüroo koduleheküljel emakeelepäeval, 14. märtsil 2023. Võitjatega võetakse ühendust.