Fännilekt – fännide krüpteeritud erikeel
Mis on ühist „Troonide mängul“, Võsapetsil ning Taylor Swiftil? Olgugi et kõik nimetatud on seotud erinevat laadi meelelahutusega, ühendab neid pühendunud fännikogukonna olemasolu. Fännide olemasolu on kasulik, sest nad aitavad oma lemmikraamatut, -sarja või -laulu levitada, tuues fännitavale juurde kuulsust ja uusi austajaid. Fänne ühendab mitte üksnes sarnane huvi, vaid ka see, kuidas nad räägivad. Sellist keelekuju nimetatakse fännilektiks.
Fännilekt kui fändomikuuluvuse näitaja
Kuigi fännikogukondades pruugitakse mitmesuguseid mõisteid, mida on ka eesti keelde mugandatud (näiteks fändom, shipping, fännifiktsioon ja mitmed teised), siis mõiste fännilekt (ingl fanilect) ilmus nii eesti- kui ka ingliskeelsesse leksikoni alles sel aastal. Ometi ei tähenda see, et mõistel poleks kasutuspinda, eriti angloameerika kultuuriruumis.. Näiteks ühes artiklis räägiti Taylor Swifti näitel, kuidas laulja austajaskonda ühendab sarnane keelekasutus, mida iseloomustab räägitule laulutsitaatide lisamine. Fännid teadvustavad jagatud keelekuju olemasolu – seda tõendab juhtum, kus üsna ootamatus kontekstis (täpsemalt ühel senati istungil) viitas Swifti laulusõnadele inimene, keda ei saaks pidada Swifti fändomi liikmeks. Sellisesse Swifti keelendi grupivälisesse kasutusse suhtus laulja austajaskond aga naeruvääristavalt. Ent kas fännilekt on midagi, mida kasutavad vaid Taylor Swifti pühendunud kuulajad? Kindlasti mitte.
Fännilekt ühendab endas sõna fänn, mis tähistab kellegi tulihingelist austajat või järgijat, ja lõpuliidet -lekt, mis tähistab mõnda keelevarianti või -kuju (vrd dialekt või sotsiolekt). Sünonüümidena võiks kasutada ka mõisteid fändomi keel, fänniversumi keel või lihtsalt fännide keel (kuigi viimane võib osutada ka mõne fänni individuaalsele keelekasutusele). Fännilekt on mistahes fännikogukonna erikeel, st kõnelejad pruugivad kindlaid sõnu, väljendeid, tsitaate ja muid keelendeid, mis on fännitava objektiga kuidagi seostatavad ja/või sellele fännikogukonnale iseloomulikud. Sarnase paralleeli võib tõmmata näiteks nn pere erikeelega (mida nimetatakse inglise keeles familect’iks), kus perel on oma fraasikogum, mida tunnevad ja kasutavad vaid konkreetse perekonna liikmed. Eesti keeles on näiteks Raimo Raag kasutanud sellise keelevariandi tähistamiseks väljendit „köögi eesti keel“, kuna „köök on sageli kodu keskpunkt“. Sarnast loogikat oleks fännilekti eestipärasema vaste tuletamisel keeruline rakendada, kuna erinevalt peredest ei toimeta kõik fändomid ühes kindlas füüsilises ruumis.
Järgnevalt vaatame lähemalt mõningaid fännide erikeelte näiteid, seda nii kaugemalt kui kodumaalt.
Milliseid fännilekte leidub piiri taga?
- Laulja Taylor Swift
USA laulja Taylor Swift on kogu maailmas tuntud oma suure fännikogukonna poolest, mille liikmeid kutsutakse ka Swiftie’deks. Juba noorest east saadik meeldis Swiftile peita oma lauludesse kõikvõimalikke krüpteeritud sõnumeid, et innustada fänne tähelepanelikult lugema ka laulusõnu ning mõtlema sügavamalt ridade vahele peidetud tähenduste üle. Iga uue albumiga asuvad fännid justkui aardejahile, et leida võimalikult palju lugudesse peidetud vihjeid. Näiteks Swifti varasemate albumite CD-dega käis alati kaasas albumil olevate laulude laulusõnade leht: sõnad ise olid kirjutatud läbivalt väikese algustähega, ent mõned üksikud tähed olid suured. Nii said fännid kirjutada välja lehel olevad suurtähed, et panna neist kokku salasõnum, mis enamasti avas mõne põneva fakti konkreetse laulu kohta.
Swiftie’de fännilekt on kirju ja uueneb pidevalt. Sinna kuuluvad sellised sõnad ja väljendid nagu maple lattes ja red scarf (mõlemad pärinevad laulust „All Too Well“ ning viitavad Taylor Swifti ja näitleja Jake Gyllenhaali suhtele), I’m the problem, it’s me (pärineb laulust „Anti-Hero“ ning on kujunenud eraldiseisvaks meemiks, kus inimene tunnistab ennast probleemi juureks), look what you made me do (pärineb ühest Swifti samanimelisest laulust, kus ta räägib, kuidas rasked ajad teevad inimese veelgi tugevamaks) ja Taylor’s Version või lühidalt TV (viitab kõikidele nendele albumitele, mida Swift on pärast Scooter Brauniga puhkenud tüli uuesti salvestanud, ning tähistab ka kaudselt olukorda, kus inimene on ohjad enda kätte võtnud).
- Raamatu- ja telesari „Troonide mäng“
Aastaid HBO voogedastusplatvormil vändanud telesari sai alguse samanimelisest menukast raamatusarjast, mistõttu kuuluvad „Troonide mängu“ fännikogukonda nii need, kes on üksnes telesarja vaadanud, need, kes on vaid raamatuid lugenud, kui ka need, kes on teinud mõlemat. Kuigi „Troonide mängus“ suhtlevad tegelased peamiselt inglise keeles, kasutatakse sarjas ka dothraki ja kõrgvalüüri tehiskeelt. Sarja rikkalik ajalugu, geograafia ja tegelaskond on meelitanud ligi sadu tuhandeid järgijaid, kellest nii mõnigi on võtnud ette põhjaliku telesarja jagude ning raamatute analüüsi, et ennustada süžee käekäiku. Põnevust pakub fännidele ka teadmine, et paljud „Troonide mängu“ sündmused põhinevad tõestisündinud juhtumitel – kõige kuulsam neist on Inglismaal kahe suguvõsa vahel puhkenud rooside sõda.
„Troonide mängu“ fännilekti kuulub terve hulk sõnu ja väljendeid, neist kõige kuulsam on ilmselt Starkide koja hüüdlause Winter is coming! (’Talv on tulekul!’; väljendit kasutatakse sageli olukorras, kus aimatakse, et midagi halba võib juhtuda). Samuti on sarja fännidele tuttavad sellised väljendid nagu Valar Morghulis (pärineb kõrgvalüüri keelest ja tähendab ’kõik inimesed peavad surema’), Valar Dohaeris (öeldakse vastusena eelmisele väljendile ja see tähendab ’kõik inimesed peavad teenima’), khaleesi (pärineb dothraki keelest ja tähendab khal’i ehk hõimujuhi naist) ja Red Wedding (viitab ühele sarjas toimunud verisele pulmale, kus suri mitu olulist tegelast).
- Raamatu- ja filmisari „Harry Potter“
Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes poleks kuulnud midagi „Harry Potteri“ raamatutest või filmidest. Lugu võluripoisist vallutas paljude inimeste, nii täiskasvanute kui laste südamed ning väga kähku tekkis ka ustav fännikogukond, mille liikmeid kutsutakse Potterhead’ideks. „Harry Potteri“ universum laieneb pidevalt ning nüüdseks jätkub võlurimaailma lugu näiteks „Fantastiliste elukate“ filmisarjas. Raamatute võlu peitub mingis mõttes nende õpetlikkuses: olgugi et loo sündmustik toimub kohas, kus eksisteerivad võlukunst, koduhaldjad, lendavad autod ja dementorid, peegeldavad tegelased ja sündmused päriselulisi inimtüüpe ja olustikke. Lugejate fantaasiat toites võimaldab Rowling neil kogeda argielu raskuseid justkui krüpteeritult.
Kuna lugu leiab aset väljamõeldud maailmas, siis tuli kirjanik J. K. Rowlingul mõelda välja terve hulk uusi mõisteid, millega tähistada sealseid tegelasi ja objekte. Needsamad mõisted kuuluvad iga tõelise Potterhead’i keelerepertuaari. Tõenäoliselt üks esimesi küsimusi, mis ühes „Harry Potteri“ teemalises vestluses kerkib, on seotud sellega, millisesse Sigatüüka majja leiab inimene ennast kuuluvat. Nii võiks kõigi nelja maja nimed – Gryffindor, Hufflepuff, Ravenclaw ja Slytherin – kuuluda „Harry Potteri“ fännilekti sõnavarasse. Ent neid väljendeid on teisigi, näiteks muggle ’mittevõlur’, wingardium leviosa ’hõljutamisloits’, patronus ’kaitseloits’ ja muidugi Hagridi kuulus lause You’re a wizard, Harry ’sa oled võlur, Harry’.
Millised võiksid olla aga kohalikud fännilektid?
- Telesaade „Võsareporter“
Eesti televisiooni kuldvaramusse kuuluv „Võsareporter“ meelitas eestlasi lülitama sisse Kanal 2-te koguni kuus aastat. Saatejuht Peeter Võsa, kelle fännid ristisid Võsapetsiks, külastas saate jooksul mitmesuguseid Eesti paiku, et kohtuda inimestega, keda kimbutas mõni mure – olgu selleks kätte saamata jäänud palk või tüli naabriga. Saatekülalised olid sageli värvikad figuurid, kelle tabavad ütlused panid muigama nii mõnegi vaataja. Ent humoorikate seikade kõrval nägid televaatajad ka, kui karm oli saates osalenute igapäevaelu. Ilmselt olid Võsapetsi suurimad fännid saateosalised ise, kuid tema fännikogukonda kuulusid ka televaatajad.
On väga selgelt näha, kui inimene on kasvanud üles koos „Võsareporteriga“ – seda ilmestab saatest pärit ütluste sage kasutus. Niisiis võiks rääkida ka „Võsareporteri“ fännilektist, kuhu kuuluvad sellised fraasid nagu „Tiit ja Teet“, „hakkliha ja mida iganes“, „Siberi rahaboss“, „Jõgeva Koit“ ning „jood ja lakud ja segad“. Muidugi on saatest kõlama jäänud pikemadki tsitaadid, nagu näiteks „Loodus on vingerpussi mänginud ja ühte meest duubeldanud“ ning „30 tonni pole mul mingi näitaja“. Samuti on saateosaliste suust kõlanud teravamad sõimuväljendid.
- Telesaade „Tujurikkuja“
Mitu aastat järjest möödus eestlaste vana-aastaõhtu sketšidest koosneva „Tujurikkuja“ saatel. Saate fookuses olid erisugused kergemad ja sügavamad ühiskondlikud probleemid, mida esitasid näitlejad Märt Avandi ja Ott Sepp (koos kaasosalejatega) humoorikate lühinäidendite kaudu. „Tujurikkujast“ sai justkui perekondlik traditsioon, mida oodati uusaastapidustustel pikisilmi. Tänu sellele, et „Tujurikkuja“ saatelõigud on leitavad ka YouTube’ist, on tujurikkujate fännikogukond püsinud elujõuline ka pärast 2015. aastat, mil saade viimast korda teleekraanidele jõudis.
Nagu on meelde jäänud sketšide keskmes olnud teemad, nii on ka kõrvu kõlama jäänud neist kostnud ütlused. Iga „Tujurikkuja“ fändomisse kuuluja tunneb ära, milliseid nalju teeb üks tüüpiline „onu Heino“, kuidas kõlab „värdkeel“, millises spordialas on „hapukurk ainus lubatud abivahend“ või „kuhu läksid need tunnid“. „Tujurikkuja“ fännilekti tuuma moodustavad aga sketšidest kõlanud laulud, mis parodeerivad juba olemasolevaid laule või muusikavideoid. Nendest lauludest pärinevad sellised kuulsad tsitaadid nagu „Tori hobune on porine“, „Mul seljas väike pintsak ja kole lips on ees“ ja „Päikest meil ei ole või kui on, siis ta ei sära“.
- Film „Viimne reliikvia“
Võiks öelda, et 1969. aastal loodud „Viimne reliikvia“, mis võtab ainest Eduard Bornhöhe romaanist „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“, on aastatega saavutanud kultusfilmi staatuse. Hoolimata sellest, et film on üle 50 aasta vana, on seda näinud juba mitu põlvkonda, isegi mitmel korral. Filmi võlu peitub nii selle seikluslikus süžees kui ka kuulsates tsitaatides, mille pruukimise kaudu annavad fännid ikka ja jälle märku, et „Viimne reliikvia“ kuulub iga eestlase kohustuslikku filmivaramusse.
Kui kirjeldada, missugune on „Viimse reliikvia“ fännilekt, siis võiks öelda, et see kumab tsitaatidest, mis pärinevad nii filmi dialoogidest kui ka filmis kõlanud lauludest. Nende tsitaatide hulka kuuluvad näiteks „Põgene, vaba laps!“, „Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl“, „Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“, „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“, „Oled sa tont või inimene?“ ning „Jõudu, külamees!“.
