{"id":37552,"date":"2023-08-02T15:51:30","date_gmt":"2023-08-02T12:51:30","guid":{"rendered":"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=37552"},"modified":"2024-02-01T14:32:37","modified_gmt":"2024-02-01T12:32:37","slug":"afroameerika-keel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=37552","title":{"rendered":"Afroameerika keele m\u00f5\u00f5tmatu panus maailma keelekasutusse"},"content":{"rendered":"\n

K\u00fcllap on paljud m\u00e4rganud sotsiaalmeedias levivat noortekeelt, mis esmapilgul n\u00e4eb v\u00e4lja justkui inglise keel<\/a>, ent l\u00e4hemal vaatlusel eristub siiski teistsuguse lauseehituse ja s\u00f5navara poolest. V\u00e4hem teadvustatakse aga asjaolu, et suur osa niisugusest keelekasutusest on p\u00e4rit keelevariandist, mille ajalugu ulatub sajandite taha.<\/p>\n\n\n\n

Twitteris v\u00f5i TikTokis aega veetes ei ole tavatu otsa komistada lausetele, mis v\u00f5ivad v\u00e4lja n\u00e4ha umbes niisugused:<\/p>\n\n\n\n

(1) It okay. <\/em>(See on okei.)<\/p>\n\n\n\n

(2) She smile and wave. <\/em>(Ta naeratab ja lehvitab.)<\/p>\n\n\n\n

(3) Whew, chile! <\/em>(Oh sa poiss!)<\/p>\n\n\n\n

Nendest lausetest on n\u00e4ha, et tegu ei ole p\u00e4ris standardse inglise keelega: esimeses n\u00e4itelauses on puudu tegus\u00f5na is <\/em>(olema), teises lauses ei \u00fchildu \u00f6eldised alusega ning kolmandas n\u00e4itelauses v\u00e4ljendatakse s\u00f5na child <\/em>(laps) kirjapildiga chile. <\/em>K\u00f5ik need tunnusjooned on sotsiaalmeedias kasutatavale keelele v\u00e4ga omased ning paljud seostavadki neid just noortesl\u00e4ngiga. K\u00f5ik eelmainitud ise\u00e4ralikud jooned p\u00e4rinevad aga afroameerika keelest.<\/p>\n\n\n\n

Mis on afroameerika keel?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Afroameerika keel (African American Language, African American English<\/em>) on inglise keele dialekt, mida k\u00f5neleb enamik mustanahalistest inimestest Ameerika \u00dchendriikides. Keele ajalugu ulatub 17. sajandisse, mil inimkaubandus t\u00f5i P\u00f5hja-Ameerikasse esimesed aafriklastest orjad.<\/p>\n\n\n\n

Afroameerika keel sarnaneb suuresti standardse inglise keelega ning enamasti on need kaks keelt vastastikku m\u00f5istetavad. Samas on afroameerika keeles ka palju unikaalseid tunnuseid, mida standardses inglise keeles ei leidu. <\/p>\n\n\n\n

Hoolimata pikast uurimist\u00f6\u00f6st ei ole afroameerika keele kujunemislugu suudetud t\u00e4pselt kindlaks teha, sest tolleaegsest suulisest k\u00f5nest on s\u00e4ilinud v\u00e4ga v\u00e4he n\u00e4iteid. Afroameerika keele uurijad jagunevad kahte koolkonda: \u00fched usuvad, et keele eriomased tunnused p\u00e4rinevad varajastest inglise keele variantidest, mida r\u00e4\u00e4kisid toonased valged koloniseerijad. Teine koolkond v\u00e4idab, et afroameerika keele grammatilised ise\u00e4rasused on p\u00e4rit L\u00e4\u00e4ne-Aafrika keeltest.<\/p>\n\n\n\n

Afroameerika keel on m\u00f5jutanud kogu maailma keelekasutust: juba nii \u00fcldlevinud s\u00f5na nagu cool <\/em>t\u00e4henduses \u201elahe\u201c, \u201e\u00e4ge\u201c, ka \u201erahulik\u201c, on p\u00e4rit just 1940. aastate d\u017e\u00e4sskultuurist, kus tegutsesid valdavalt mustanahalised ameeriklased. Niisuguses t\u00e4henduses olevat s\u00f5na esimesena kasutanud mustanahaline saksofonist Lester Young<\/a>. Cool<\/em> t\u00e4hendas \u00fchteaegu nii nauditavat loomingut kui ka rahulikuks ja h\u00e4irimatuks j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n\n\n\n

\"afroameerika<\/figure>\n\n\n\n

Afroameerika keelt seostatakse paljuski noortesl\u00e4ngiga ning ehkki ka see aspekt on keele puhul oluline, ei ole afroameerika keel pelgalt noortekeel: keelele omaseid elemente kasutavad igas vanuses afroameeriklased. <\/p>\n\n\n\n

Samas ei saa eitada, et afroameerika keelel on olnud tohutu m\u00f5ju internetis kasutatavale keelele. Ameerika \u00dchendriikides tehtud uuringust<\/a> ilmnes, et 2013. ja 2014. aastal USA Twitteris levinud uudiss\u00f5nadest enamik oli p\u00e4rit just afroameerika keelest. Ka eestlaste sotsiaalmeediakontodel v\u00f5ib n\u00e4ha keelekasutust, milles v\u00f5ib \u00e4ra tunda afroameerika keelele omaseid jooni.<\/p>\n\n\n\n

Leksikaalsed ja semantilised tunnused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Afroameerika keel on rikas oma unikaalse s\u00f5navara poolest. N\u00e4iteks t\u00e4hendab pot liquor <\/em>vedelikku, mis j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele p\u00e4rast k\u00f6\u00f6giviljade keetmist, ning saditty <\/em>mustanahalist inimest, kes k\u00e4itub \u00fclbelt ning proovib matkida valgeid inimesi.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks esineb afroameerika keeles mitmeid s\u00f5nu, millel on standardse inglise keele s\u00f5nadega samasugune kirjapilt, kuid teistsugune t\u00e4hendus. N\u00e4iteks t\u00e4hendab v\u00e4ljend to send <\/em>standardses inglise keeles \u201esaatma\u201c, kuid afroameerika keeles on sellel ka t\u00e4hendus \u201etugevalt liigutama\u201c, \u201evaimustama\u201c. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib seda v\u00e4ljendit kohata sotsiaalmeedias, n\u00e4iteks lauses This video is sending me <\/em>(See video vaimustab mind).<\/p>\n\n\n\n

Haridus- ja kultuuriportaal Education First<\/a> koostas oma blogipostituses nimekirja 2022. aasta sl\u00e4ngis\u00f5nadest, mille hulka kuulus ka send<\/em>. See n\u00e4itab taas, et tihti peetakse afroameerika keele v\u00e4ljendeid moodsa aja sl\u00e4ngiks. S\u00f5na send <\/em>\u00fclekantud t\u00e4henduses esineb aga juba eelmise sajandi afroameerika kirjanduses. Langston Hughesi 1961. aasta teoses \u201eThe Best of Simple\u201c \u00fctleb Joyce liigutava klaverimuusika kohta:<\/p>\n\n\n\n

The way that man plays \u201eStardust\u201d sends<\/strong> me. I swear it do. Sends<\/strong> me. Sends<\/strong> me!<\/em><\/p>\n\n\n\n

Fonoloogilised tunnused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Postituse alguses t\u00f5ime n\u00e4itelause Whew, chile!, <\/em>mis v\u00f5iks eesti keeles k\u00f5lada umbes nagu \u201eOh sa poiss!\u201c. Chile <\/em>on afroameerikap\u00e4rane kirjapilt s\u00f5nast child <\/em>(laps). Nimelt on keelevariandile omane kaotada s\u00f5na l\u00f5pus asuvast kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendist viimane konsonant. See toimub ka n\u00e4iteks s\u00f5nades just \u2192 jus <\/em>ja kind<\/em> \u2192 kin. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Lisaks on afroameerika keelele ise\u00e4ralik n\u00e4htus h\u00e4\u00e4liku \/\u00f0\/ (ingliskeelses kirjapildis th<\/em>) asendamine h\u00e4\u00e4likuga \/d\/. Nii on tavaline kirjutada n\u00e4iteks they <\/em>asemel dey<\/em> (nemad) ja this <\/em>asemel dis <\/em>(see).<\/p>\n\n\n\n

\"afroameerika<\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcntaktilised ja morfoloogilised tunnused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Afroameerika keel paistab silma ka standardsest inglise keelest erineva lauseehituse poolest. N\u00e4iteks esineb afroameerika keeles kahekordne eitus, mille kasutamist standardse inglise keele k\u00f5nelejad sageli taunivad. Kui standardses inglise keeles on tavaline \u00f6elda I don\u2019t<\/strong> do anything <\/strong><\/em>(ma ei tee midagi), siis afroameerika keeles v\u00f5iks see k\u00f5lada kui I don\u2019t<\/strong> do nothing<\/strong><\/em>, kus eitav lauseliige esineb kaks korda. <\/p>\n\n\n\n

Lisaks on afroameerika keeles tavaline tegus\u00f5na \u201eolema\u201c puudumine \u2013 standardse inglise keele v\u00e4ljendid he is dead <\/em>(ta on surnud) ja she is young <\/em>(ta on noor) k\u00f5laksid afroameerika keeles kui he dead <\/em>ja she young.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Afroameerika keeles l\u00e4heb tihti kaotsi ainsuse kolmanda isiku p\u00f6\u00f6rdel\u00f5pp. N\u00e4iteks standardkeelne lause She smiles<\/strong> and waves<\/strong> <\/em>k\u00f5laks afroameerika keeles kui She smile<\/strong> and wave<\/strong>. <\/em>T\u00fc\u00fcpiline on ka omastusliite kadu: standardse their car <\/em>(nende auto) ja girl\u2019s bag <\/em>(t\u00fcdruku kott) asemel v\u00f5ib afroameerika keeles kuulda they car <\/em>ja girl bag<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Teistsugused ajavormid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Ka afroameerika keele ajavormid erinevad pisut inglise kirjakeele omadest. N\u00e4iteks m\u00e4rgib afroameerika keeles tegevuse l\u00f5petatust abitegus\u00f5na done<\/em> \u2013 kui standardse inglise keele k\u00f5neleja v\u00e4ljendaks lauset \u201eJ\u00e4in bussist maha\u201c kui I missed the bus<\/em>, siis afroameerika keele k\u00f5neleja lisaks sinna abitegus\u00f5na done<\/em>: I done<\/strong>missed the bus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Afroameerika keelest monograafia kirjutanud Russell ja John Rickford t\u00f5id n\u00e4ite ajavormidega tehtud katsest. Nii valgetele kui ka mustanahalistele ameeriklastele esitleti lauset She been married<\/em>, kus been <\/em>on r\u00f5huline. Enamik valgetest ameeriklastest arvas, et lauses esinev naine on kunagi abielus olnud, kuid enam ei ole. Mustanahalised katses osalenud leidsid aga, et naine on siiani abielus. Afroameerika keele ajavormide kohaselt t\u00e4hendab lause, et naine abiellus m\u00f5nda aega tagasi ning on endiselt abielus.<\/p>\n\n\n\n

Eetilised k\u00fcsimused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Afroameerika keele kasutust on sajandite jooksul taunitud nii koolides, t\u00f6\u00f6kohtades kui ka laiemas avalikkuses. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib m\u00f5ista, miks paljud afroameeriklased ei suhtu h\u00e4sti asjaollu, et nende dialekti tunnuseid kasutavad inimesed, kes ei ole mustanahalised. Afroameeriklasest blogija<\/a> Kara McAndrew kirjutab, et samal ajal kui afroameeriklasi diskrimineeritakse oma emakeele kasutamise p\u00e4rast, saavad valged inimesed kasutada afroameerika keelt, et tunduda trendika ja \u00e4gedana, ning selle iga hetk l\u00f5petada, kui see muutub neile ebamugavaks v\u00f5i kasutuks.<\/p>\n\n\n\n

Afroameerika keele uurijad toonitavad, et see keel ei ole mitte halb inglise keel, vaid omaette keeles\u00fcsteem kindlate grammatiliste ja leksikaalsete mustritega. Paljud elemendid, mida afroameerika keele puhul kritiseeritakse ning harimatuse tunnuseks peetakse, on teistes keeltes standardsed ja igap\u00e4evased. N\u00e4iteks puudub oleviku tegus\u00f5na \u201eolema\u201c vene ja araabia keeles ning mitmekordne eitus on tavap\u00e4rane prantsuse keeles. \u00dckski grammatiline konstruktsioon ei ole oma olemuselt vale v\u00f5i rumal \u2013 pigem m\u00e4\u00e4ravad keelekasutusse suhtumise hoiakud ja eelarvamused.<\/p>\n\n\n\n

Kas inimesed, kes ei ole mustanahalised, peaksid afroameerika keelest p\u00e4rit v\u00e4ljendite kasutamise l\u00f5petama? Ilmselt j\u00e4\u00e4b see praegu veel iga\u00fche enda moraalikompassi m\u00e4\u00e4rata. Kindlasti on aga hea teadvustada, et afroameerika keel pole valesti r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5i internetisl\u00e4ng, vaid pika ajalooga omaette keeles\u00fcsteem.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud kirjandus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Dinerstein, J. (1998). Lester Young and the Birth of Cool. G. D. Caponi (toim). Signifyin(g), Sanctifyin’ and Slam-dunking<\/em>, 239\u2013276. Massachusetts: University of Massachusetts Press.<\/p>\n\n\n\n

Green, L. (2002). African American English: A Linguistic Introduction. <\/em>Cambridge: Cambridge University Press.<\/p>\n\n\n\n

Hughes, L. (1961). The Best of Simple<\/em>. New York: Hill and Wang.<\/p>\n\n\n\n

Major, C. (1994). Juba to Jive: The Dictionary of African-American Slang<\/em>. New York: Penguin.<\/p>\n\n\n\n

Rickford, J. R., Rickford, R. J. (2000). Spoken Soul: The Story of Black English<\/em>. New York: John Wiley and Sons, Inc.<\/p>\n\n\n\n

Smitherman, G. (1994). Black Talk: Words and Phrases from The Hood to The Amen Corner. <\/em>Boston\/New York: Houghton Mifflin Company.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00fcllap on paljud m\u00e4rganud sotsiaalmeedias levivat noortekeelt, mis esmapilgul n\u00e4eb v\u00e4lja justkui inglise keel, ent l\u00e4hemal vaatlusel eristub siiski teistsuguse…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":37553,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"episode_type":"audio","audio_file":"","cover_image":"","cover_image_id":"","duration":"","filesize":"","filesize_raw":"","date_recorded":"","explicit":"","block":"","footnotes":""},"categories":[45,1,3280,3315],"tags":[6493,6492,6495,6494,6497,3321,6496],"series":[],"class_list":["post-37552","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-avaleht","category-blogi","category-keeled","category-keeleteadus","tag-afroameerika-inglise-keel","tag-afroameerika-keel","tag-fonoloogia","tag-leksika","tag-morfoloogia","tag-semantika","tag-suntaktika"],"acf":[],"episode_featured_image":"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/afroameerika-inglise-keel.png","episode_player_image":"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Toimetaja-m\u00e4gi-1400x1400-1.png","download_link":"","player_link":"","audio_player":false,"episode_data":{"playerMode":"dark","subscribeUrls":[],"rssFeedUrl":"https:\/\/toimetaja.eu\/?feed=podcast&podcast_series=default-podcast","embedCode":"

Afroameerika keele m\u00f5\u00f5tmatu panus maailma keelekasutusse<\/a><\/blockquote>