{"id":59645,"date":"2024-09-12T11:50:25","date_gmt":"2024-09-12T08:50:25","guid":{"rendered":"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=59645"},"modified":"2024-11-19T15:35:39","modified_gmt":"2024-11-19T13:35:39","slug":"mis-on-lokaliseerimine-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=59645","title":{"rendered":"Mis on lokaliseerimine?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el\">Lokaliseerimine on t\u00f5lke kohandamine sihtr\u00fchmale v\u00f5i turule, kus t\u00f5lget kasutama hakatakse. Lokaliseerimine h\u00f5lmab lisaks t\u00f5lkimisele teabe kohandamist sihtturu keeleliste, kultuuriliste ja juriidiliste normide v\u00f5i tavade j\u00e4rgi. Lokaliseerimisest r\u00e4\u00e4gitakse sageli <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?page_id=59026\" data-type=\"page\" data-id=\"59026\">turundusteksti<\/a>, n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?page_id=58146\" data-type=\"page\" data-id=\"58146\">reklaamide<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?page_id=29865\" data-type=\"page\" data-id=\"29865\">kodulehtede t\u00f5lkimisega<\/a> seoses, kuid lokaliseerimine on vajalik ka paljude teist liiki t\u00f5lgete puhul.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Millistel juhtudel t\u00f5lge lokaliseeritakse?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f5lgitav tekst lokaliseeritakse \u00fcldiselt juhul, kui see sisaldab selliseid keelelisi v\u00f5i kultuurilisi elemente, mida teise emakeelega lugeja v\u00f5ib l\u00e4htekeele k\u00f5nelejast erinevalt m\u00f5ista. Lokaliseerimisele tuleb m\u00f5elda juba teksti koostama asudes. Kui tekst on plaanis t\u00f5lkida paljudesse keeltesse, on parem koostada see inglise keeles. Inglise keele kasutamine l\u00e4htekeelena aitab teksti koostamisel v\u00e4hendada spetsiifiliste, \u00fche riigi kesksete keeleliste v\u00f5i kultuuriliste elementide kasutamist. Kui tekst selliseid spetsiifilisi n\u00e4iteid ega k\u00f5nek\u00e4\u00e4nde ei sisalda ning l\u00e4htekeel ja sihtkeel on grammatiliselt sarnased (n\u00e4iteks sama keelkonna keeled), ei pruugi olla vaja t\u00f5lget lokaliseerida.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Internatsionaliseerimine v\u00f5i lokaliseerimine?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Lokaliseerimise k\u00f5rval teine v\u00f5imalus teksti kohandada on lasta see internatsionaliseerida. Internatsionaliseerimine on teksti koostamine v\u00f5i muutmine sel moel, et teksti saaks \u00fcksk\u00f5ik millisesse keelde t\u00f5lkida ilma, et seda oleks vaja lokaliseerida. Internatsionaliseerimise k\u00e4igus muudetakse l\u00e4hteteksti selliselt, et see ei sisaldaks kultuurispetsiifilisi n\u00e4ited, k\u00f5nek\u00e4\u00e4nde, metafoore ega muud seesugust, mis v\u00f5iks lokaliseerimist vajada. Iga teksti puhul ei ole internatsionaliseerimine aga v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Mis on lokaliseerimisjuhend?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Lokaliseerimisel parema tulemuseni j\u00f5udmiseks koostatakse lokaliseerimisjuhend ehk reeglite kogum, mis annab t\u00f5lkeb\u00fcroole suunised kultuuriliste ja keeleliste tekstiosade lokaliseerimiseks. Lokaliseerimisjuhendisse on koondatud teave, mida <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\">t\u00f5lkeb\u00fcroo<\/a> vajab, et t\u00f5lge selle sihtr\u00fchma, kasutusala ja muid asjaolusid arvestades \u00f5igel moel lokaliseerida.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img decoding=\"async\" width=\"1344\" height=\"896\" src=\"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tolke-lokaliseerimine.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-59654\" title=\"\" srcset=\"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tolke-lokaliseerimine.png 1344w, https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/tolke-lokaliseerimine-740x493.png 740w\" sizes=\"(max-width: 1344px) 100vw, 1344px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Kui palju algteksti lokaliseerimise k\u00e4igus muudetakse?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teksti muudetakse lokaliseerimise k\u00e4igus nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik, ent nii palju kui vajalik. Sihtkeele kultuuriruumiga kohandatakse \u00fcksnes need teksti elemendid, mille kasutus on teises keeles erinev. Need v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-el wp-block-list\">\n<li>p\u00f6\u00f6rdumised ja viisakusvormelid;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5\u00f5t\u00fchikud ja aja\u00fchikud;<\/li>\n\n\n\n<li>tekstilised elemendid, mida teise kultuuriruumi inimesed v\u00f5ivad erinevalt m\u00f5ista;<\/li>\n\n\n\n<li>teksti sisu seoses sihtturul kehtivate n\u00f5uete v\u00f5i \u00f5igusaktidega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Lokaliseerimist vajavaid s\u00f5nu, v\u00e4ljendeid, lauseid v\u00f5i vorme v\u00f5ib esinda igat liiki tekstis. Kui tegemist on reklaamtekstiga, siis on muutmist vajavaid elemente sageli nii palju, et ainu\u00fcksi lokaliseerimisest ei piisa ja sobivam teenus on <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=58532\" data-type=\"post\" data-id=\"58532\">transkreatsioon<\/a>.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>P\u00f6\u00f6rdumised ja viisakusvormelid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Inglise keel ei v\u00f5imalda eristada formaalset ja mitteformaalset p\u00f6\u00f6rdumist. P\u00f6\u00f6rdumisel kasutatakse alati s\u00f5na&nbsp;<em>you<\/em>. Nii on ka soome keelega \u2013 s\u00f5na&nbsp;<em>sin\u00e4<\/em>&nbsp;kasutatakse nii formaalsel kui ka mitteformaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel. Paljudes keeltes aga eristatakse formaalsusastet.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Prantsuse keeles kasutatakse formaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel s\u00f5na&nbsp;<em>vous<\/em>&nbsp;ja mitteformaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel s\u00f5na&nbsp;<em>tu<\/em>, hispaania keeles formaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel&nbsp;<em>usted<\/em>&nbsp;ja mitteformaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel&nbsp;<em>t\u00fa<\/em>&nbsp;ning saksa keeles formaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel&nbsp;<em>Sie<\/em>&nbsp;ja mitteformaalsel p\u00f6\u00f6rdumisel&nbsp;<em>du<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vene keeles on au sees traditsioonid ja hierarhia ning eelistada tuleks&nbsp;teie-vormi. P\u00f6\u00f6rdumine&nbsp;<em>\u0442\u044b<\/em>&nbsp;(\u2019sina\u2019) sobib ainult noortele suunatud tekstides. Seega tuleb vene keelde t\u00f5lkimisel sina-p\u00f6\u00f6rdumine peaaegu alati asendada teie-p\u00f6\u00f6rdumisega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui ingliskeelses l\u00e4htetekstis on kasutatud otsep\u00f6\u00f6rdumist ja tekst tuleb t\u00f5lkida keelde, milles eristatakse formaalsusastet, k\u00fcsib t\u00f5lkeb\u00fcroo tavaliselt enne t\u00f5lkima hakkamist, kas tekst lokaliseerida formaalset v\u00f5i mitteformaalset otsep\u00f6\u00f6rdumist kasutades.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>M\u00f5\u00f5t\u00fchikute ja aja\u00fchikute lokaliseerimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Raha\u00fchikute ja m\u00f5\u00f5t\u00fchikute lokaliseerimisel piisab sageli n\u00e4iteks valuuta teisendamisest, miilide kilomeetriteks konverteerimisest v\u00f5i Celsiuse kraadide Fahrenheiti skaalale \u00fcle viimisest. Kuup\u00e4evade ja kellaaegadega on asi keerulisem. Kuup\u00e4evad ei vaja lokaliseerimist, kuid nende <a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2007_2\/OK_2007-2_04.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">vormistusreeglid on riigiti erinevad<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">N\u00e4iteks kuup\u00e4eva 03\/04\/02 v\u00f5ib t\u00e4hendada j\u00e4rgmist:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-el wp-block-list\">\n<li>Euroopas 3. aprill 2002. aastal&nbsp;\u2013&nbsp;soovituslik vormistusviis 03.04.2002;<\/li>\n\n\n\n<li>USA-s 4. m\u00e4rts 2002. aastal&nbsp;\u2013&nbsp;soovituslik vormistusviis March 4, 2002;<\/li>\n\n\n\n<li>Jaapanis 2. aprill 2003. aastal&nbsp;\u2013&nbsp;seal kirjutatakse k\u00f5igepealt aastaarv, siis kuu ja seej\u00e4rel kuup\u00e4ev.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Ka kellaaja vormistamine on Euroopas ja USA-s erinev. Ingliskeelses tekstis tuleb kasutada 24 tunni mudelit ning eristada tunnid ja minutid kooloniga, n\u00e4iteks 13:30. Eesti keeles peab olema tundide ja minutite vahel punkt, sama kellaaja \u00f5ige esitusviis on 13.30. USA-s on kasutusel 12 tunni mudel ja sama kellaaega t\u00e4histatakse 1:30 PM.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img decoding=\"async\" width=\"1344\" height=\"896\" src=\"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/lokaliseerimine-tolkeburoo.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-59662\" title=\"\" srcset=\"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/lokaliseerimine-tolkeburoo.png 1344w, https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/lokaliseerimine-tolkeburoo-740x493.png 740w\" sizes=\"(max-width: 1344px) 100vw, 1344px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Kultuurispetsiifiliste elementide lokaliseerimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kultuurispetsiifilised elemendid on tekstis esinevad nimed, geograafilised asukohad,\u00a0s\u00fcmbolid (sh <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=29590\" data-type=\"post\" data-id=\"29590\">emotikonid<\/a>), viited toidule, riietusele, t\u00e4htp\u00e4evadele, traditsioonidele, v\u00e4\u00e4rtustele, uskumustele jms. Lokaliseerida tuleb k\u00f5ik v\u00e4ljendid, millel on kultuurispetsiifiline t\u00e4hendus. Kui ingliskeelses l\u00e4htetekstis esinevad idioomid, n\u00e4iteks\u00a0<em>over the moon<\/em>,\u00a0<em>barking up the wrong tree<\/em>\u00a0v\u00f5i\u00a0<em>throw in the towel<\/em>, mis j\u00e4\u00e4vad otses\u00f5nu sihtkeelde t\u00f5lgituna t\u00f5en\u00e4oliselt arusaamatuks, tuleb neile lokaliseerimise teel sobivad vasted leida.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Teksti sisu kohandamine sihtturul kehtivate n\u00f5uete v\u00f5i \u00f5igusaktidega<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Lokaliseerimisel tuleb olenevalt t\u00f5lgitavast dokumendist kohandada see ka sihtturul kehtivate n\u00f5uete v\u00f5i \u00f5igusaktidega. N\u00e4iteks ohutuskaartide sisu ja \u00fclesehitust reguleerivad Euroopa Liidus REACHi m\u00e4\u00e4rus,\u00a0USA-s OSHA, Jaapanis JIS Z 7253 ja Hiinas GB\/T 16483-2008 standard. Kui hiinakeelne ohutuskaart t\u00f5lgitakse inglise keelde, et kasutada seda Euroopa turul, tuleb see REACHi m\u00e4\u00e4rusega vastavusse viia ehk lokaliseerida. T\u00f5lkeb\u00fcroo, kellel on <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?page_id=28423\" data-type=\"page\" data-id=\"28423\">ohutuskaartide t\u00f5lkimise<\/a> alal rohkem kogemusi, viib ohutuskaardi ka v\u00e4lisriigi m\u00e4\u00e4rustega vastavusse.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading wp-el\"><strong>Eduka lokaliseerimise meelespea<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vali t\u00f5lkimiseks ja lokaliseerimiseks usaldusv\u00e4\u00e4rne koost\u00f6\u00f6partner, kellel on lokaliseerimise alal kogemusi. Nii saad kindel olla, et <a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\">t\u00f5lkeb\u00fcroo<\/a> juhib t\u00e4helepanu eri asjaoludele, mis on v\u00f5\u00f5rriigi kultuurikonteksti, tavasid ja keele erip\u00e4rasid arvestades olulised ning tulemuseks on sihtturule kohandatud t\u00f5lge, mis sinu \u00e4rile kasu toob.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lokaliseerimine on t\u00f5lke kohandamine sihtr\u00fchmale v\u00f5i turule, kus t\u00f5lget kasutama hakatakse. Lokaliseerimine h\u00f5lmab lisaks t\u00f5lkimisele teabe kohandamist sihtturu keeleliste, kultuuriliste&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":59646,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"episode_type":"audio","audio_file":"","cover_image":"","cover_image_id":"","duration":"","filesize":"","filesize_raw":"","date_recorded":"","explicit":"","block":"","footnotes":""},"categories":[1,13],"tags":[8174,22,8173,8177,8175,8176,3389],"series":[],"class_list":["post-59645","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-blogi-tolkimine","tag-internatsionaliseerimine","tag-lokaliseerimine","tag-lokaliseeritud-tolge","tag-tolke-kohandamine","tag-tolke-lokaliseerimine","tag-tolkimine-ja-lokaliseerimine","tag-transkreatsioon"],"acf":[],"episode_featured_image":"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/mis-on-lokaliseerimine.png","episode_player_image":"https:\/\/toimetaja.eu\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/Toimetaja-m\u00e4gi-1400x1400-1.png","download_link":"","player_link":"","audio_player":false,"episode_data":{"playerMode":"dark","subscribeUrls":[],"rssFeedUrl":"https:\/\/toimetaja.eu\/?feed=podcast&podcast_series=default-podcast","embedCode":"<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"rigrOVyVEQ\"><a href=\"https:\/\/toimetaja.eu\/?p=59645\">Mis on lokaliseerimine?<\/a><\/blockquote><iframe sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" src=\"https:\/\/toimetaja.eu\/embed?p=59645&#038;=true#?secret=rigrOVyVEQ\" width=\"500\" height=\"350\" title=\"&#8220;Mis on lokaliseerimine?&#8221; &#8212; T\u00f5lkeb\u00fcroo, mis \u00fcletab sinu ootusi  |  Toimetaja t\u00f5lkeb\u00fcroo\" data-secret=\"rigrOVyVEQ\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\" class=\"wp-embedded-content\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">\n\/* <![CDATA[ *\/\n\/*! This file is auto-generated *\/\n!function(d,l){\"use strict\";l.querySelector&&d.addEventListener&&\"undefined\"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!\/[^a-zA-Z0-9]\/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),c=new RegExp(\"^https?:$\",\"i\"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display=\"none\";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute(\"style\"),\"height\"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):\"link\"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute(\"src\")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener(\"message\",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener(\"DOMContentLoaded\",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll(\"iframe.wp-embedded-content\"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute(\"data-secret\"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+=\"#?secret=\"+t,e.setAttribute(\"data-secret\",t)),e.contentWindow.postMessage({message:\"ready\",secret:t},\"*\")},!1)))}(window,document);\n\/* ]]> *\/\n<\/script>\n"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/59645","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=59645"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/59645\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/59646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=59645"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=59645"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=59645"},{"taxonomy":"series","embeddable":true,"href":"https:\/\/toimetaja.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fseries&post=59645"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}