Levinud vead inglise keeles

Üks, mis annab märku, et inimene ei kirjuta oma emakeeles, on vigade tegemine artiklite kasutamisel. Kui viidatakse konkreetsele inimesele, asjale või rühmale, eelneb nimisõnale alati määrav artikkel the. (Inglise keeles on väga vähestel sõnadel sugu.)
She dropped the can on the grass. Who is the president?
We went by camel to the Pyramids.
Seevastu, artiklit ei tohiks kasutada siis, kui ei viidata teatud kindlale asjale.
I like to eat the sweets.
I think that the politicians always tell people what they want to hear.

Sõidukite puhul see reegel alati ei kehti.
Õige on nii We took the train KUI KA We took a train
Kui ei kirjeldata ühte kindlat inimest või asja, kasutatakse umbmäärast artiklit a/an. (Täishääliku (a, e, i, o, u) või hääldumatu h-ga algava sõna (nt hour) ees kasutatakse artiklit an.)
We took a bus to the coast. He works as a physiotherapist. The animal is a giraffe.

On üsna tavaline, et umbmäärase artikli jätavad välja inimesed, kelle emakeeles selline grammatiline struktuur puudub; ja ehkki selline väljajätt ei vähenda oluliselt arusaamist, muudab umbmäärase artikli õige kasutamine teksti kindlasti ladusamaks.

Teine levinud viga, mida inglise keeles tehakse, on kestva oleviku kasutamine lihtoleviku asemel. Näiteks järgmistes lausetes:

This is tasting sour (vale).

This tastes sour (õige).

I am working in a bank (vale).

 I work in a bank (õige).

Samuti tuleb olla tähelepanelik sõnadega lead ja led (ja lead tähendab ka pliid). Verbi to lead (teed näitama, juhtima) minevikuvorm on led ja see on üks levinumaid vigu, mida inglise keeles kirjutades tehakse.

Foto: Unsplashist, Patrick Beznoska

Ehkki ingliskeelsete rahvaste hulgas on levinud palju teisigi inglise keele variante, vaatleme siinkohal kahte peamist: Briti (sh Iirimaa) ja Ameerika inglise keelt.

Kõige ilmsem erinevus nende kahe stiili vahel on Ameerika inglise keeles tavaline s-i asendamine z-iga. Seda probleemi võimendavad Microsoft Wordi õigekirjakontroll, mis üha enam soosib USA kirjaviisi; mõned Briti inglise keele sõnad, milles tegelikult on z-täht, mitte s (nt problematization); ning jätkuv segadust tekitav akadeemiline debatt selle üle, kas tegelikult on üldse õige z-iga kirjutada! Ameerika inglise keeles on aga üldine rusikareegel, et ise-lõpulistes sõnades (nt realise, analyse) on s-i asemel z ning our-lõpulistest sõnadest (nt behaviour) jäetakse u-täht välja. Kuna terviklik selliste sõnade loetelu oleks selle artikli jaoks liiga pikk, siis allpool on toodud neist mõned tavalisimad näited.

Oluline aspekt on ka nende kahe riigi sõnavara erinevused. Selleks, et dokument oleks sihtkeele kultuuriruumiga korralikult kohandatud ja oma eesmärki täidaks, on sõnavara mõistmine hädavajalik. Näiteks peab teadma, millal öelda kommide kohta candy (USA) või sweets (Suurbritannia); prügi kohta garbage (USA) või rubbish (Suurbritannia). Lõpuks tuleb märkida, et mõnel sõnal, nagu näiteks pants ja chips, on riigiti täiesti erinev tähendus ja nende vale kasutamine võib ka päriselt segadust tekitada. Hea mõte on selliste sõnade tähendus konteksti abil endale võimalikult selgeks teha.

Foto: Inès d’Anselme, Unsplashist

Veel üks levinud viga on kontekstiga sobimatu ametliku/mitteametliku tooni kasutamine. Näiteks lühendamist (nt didn‘t ja would‘ve) sobib kasutada mitteametliku tooniga reklaamlehe tekstis, kuid seda ei peeta sobilikuks kasutada ametliku info edastamisel või akadeemilise lõputöö puhul. Ja müügilausena kõlab palju paremini „Don’t wait for long, they’ll be sold out soon!“ kui pikalt välja kirjutatuna.

Veelgi enam, kasutatav keel peaks sobima kontekstiga. Inglise keeles on levinud viga liigne kõnekeelsete sõnade ja väljendite kasutamine teadustöös. Peale liialt kõnekeelsete lühendite ja lühendamiste, näiteks nagu TV või advert, on levinumad näited mh a lot of, also ja things. Ja vandumist on ilmselt kõige targem üldse vältida, kui tegemist pole just isikliku blogiga.

Ning vastupidi, mõnikord kasutatakse liiga ametlikku tooni, kuigi vaja oleks vestluslikku, igapäevast stiili. Näiteks, „It is incumbent that our clientele acquaint themselves with our highly-regarded range of mobile phones“ sobib paremini suursaadiku ballikutsele ning kõlaks mobiiltelefonide kaupluse reklaammaterjalis kohmakalt ja täiesti kohatult. Lõpetuseks, ehkki inglise keelt emakeelena kõnelejad peavad asesõna one kopitanuks, ülespuhutuks ja vanamoodsaks (eriti kui see esineb lauses rohkem kui korra) ja kasutavad seda seepärast märkimisväärselt vähem, kasutavad inimesed, kelle emakeel ei ole inglise keel, seda endiselt üsna regulaarselt.

Hooletusest või mitte, aga on üsna tavaline, et inglise keeles aetakse sarnaselt kõlavaid sõnu segamini.

Ehe näide selle kohta on sõnade were ja where vale kasutamine. Tegelikult on see ülekaalukalt levinuim viga, mida inglise keeles kirjutatud tekste korrigeerides leiti. Näiteks järgmises lauses on neid sõnu kasutatud õigesti:

We were going to the restaurant where they serve excellent fish.

Samuti tekitavad sageli segadust homofoonid weather ja whether.

I cannot decide whether to have pasta or salad.

The weather today is too windy for sailing.

Muuseas, kontrollige üle ka sõnapaari it is lühendatud vormi it‘s ja sõna its korrektne kasutus, sest need lähevad tihti segi isegi emakeelsetel kõnelejatel.

Where is Fido? It’s (on) time for its (koera) dinner.

Samuti sõnad to ning too.

I’m not going to the restaurant tomorrow, it’s too expensive for me.

Inimesed, kes ei kõnele inglise keelt emakeelena, ei tee kummalisel kombel pea üldse inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas levinuimat viga: nad kasutavad sageli valesti või nad ei suuda eristada sõnu there (seal), their (nende) ja they‘re (nemad on). See võib ehk viidata sellele, et erinevad tekstide loomise viisid sõltuvad sellest, kas kirjutatakse oma emakeeles või mitte.

Olge tähelepanelik ka sõnadega, mis kõlavad väga sarnaselt ja millel on sarnane tähendus, näiteks principal („juht“ või „kõige olulisem“) ja principle („põhitõde“ või „veendumus“).

He is the principal of the college. That’s the principal reason for my going.

It’s not the money, it’s the principle.

Samuti sõnad personnel ja personal.

It is my personal opinion.

The company needed extra personnel for the project.

Rääkimata sõnadest extend ja extent.

I want to extend the contract.

This will benefit us to the greatest extent possible.

Compliment ja complement…

I’d like to compliment you on your choice of wine.

This wine really complements the food.

Ning lõpuks, alatasa aetakse segamini ka sõnu affect ja effect.

This will affect our company badly.

This will have a bad effect on our company.

PS: Jälgige, et te ei kasutaks valesti kahte ladina lühendit e. g. (exempli gratia) ja i. e. (id est). Võib-olla aitab, kui mõelda nende ligilähedastele tõlgetele „näiteks” ja „teiste sõnadega” – st üldine ja konkreetne.

Näiteks (või e. g.!)

The West currently faces many problems, e. g. obesity, an aging population and increasing political polarisation.

Teiste sõnadega (või i. e.!)

Russia’s decrease in influence as a major world power can be attributed to one specific event, i. e. the breakup of the Soviet Union following the reunification of Germany.

Loendamatud nimisõnad tähistavad asju, mida üldiselt ei saa loendada, välja arvatud juhul, kui neile eelneb hulgasõna, nt a pile of salt, two slices of toast jne. On üsna tavaline ja ka arusaadav, et mitteemakeelsed kõnelejad moodustavad mitmuse sõnadest, mis oma olemuselt juba on mitmussõnad, nt data‘st saab datas, furniture‘st saab furnitures või information‘ist saab informations.

Segadust tekitab see, et olenevalt kontekstist saab mõnest tavalisimast loendamatust nimisõnast tegelikult s-i lisamisega siiski mitmuse moodustada. Näiteks kui te tõenäoliselt ei ütle „I got some fruits from the market today“, poleks sugugi tavatu, kui supermarket väidab „We stock a range of different fruits“ – st neil on paljuerinevaid sorte.

Nagu Shakespeare oleks võinud öelda (aga ei öelnud!): kasutada sõna alguses suurtähti või mitte kasutada sõna alguses suurtähti, selles on küsimus. Sõna alguses suurtähe kasutamine võib olla konksuga, kuid üldreegel on, et esisuurtähega tuleb inglise keeles kindlasti kirjutada järgmised sõnad.

Kohanimed, nt London, England, United Kingdom, Europe.

Nädalapäevad ja kalendrikuud, nt Monday, January 14. (Kuid mingil põhjusel mitte aastaajad.)

Pühad, nt Christmas, Easter, New Year’s Eve.

Inimrühmad ja rahvused, nt Her father is American, specifically he’s Ohioan and more specifically he’s a Clevelander.

Keeled ja keelte variandid, nt English, Australian English, French, Parisian French.

Vaatamisväärsuste ja maamärkide nimed, nt Brandenburg Gate, Summer Palace, Great Barrier Reef, Grand Canyon, Nevsky Prospekt.

Konkreetsed ajastud, nt Jurassic Period, the Bronze Age, the Renaissance.

Usundid ja usulahud, nt Buddhism, Judaism, Protestantism, Roman Catholicism, Sunni Islam, Shia Islam.

Ja lõpuks, ärge unustage, et tiitel kirjutatakse suurtähega ainult siis, kui sellele järgneb nimi.

Näiteks:

I introduce President George W. Bush.

That is George W. Bush, he used to be president.

Kõike eelnevat silmas pidades: kui tahate kindel olla, et teie dokumendid oleksid inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste silmis võimalikud korrektsed ja loomulikud, on alati hea mõte kasutada professionaalset toimetajat, kes kõneleb inglise keelt emakeelena. Hea toimetaja tagab dokumendi laitmatu stiili ja grammatika ning tänu ingliskeelsete riikide idioomide ja kultuuri mõistmisele aitab selle kohandada ka sihtkeele kultuuriruumiga.

Tegelikult on kahtlase veebisaidi üks peamisi tunnuseid kehv, imelik või ebakorrektne inglise keel; ja see on ka üks põhjustest, miks Google’i tööriistad liigutavad kõik alla teatud taseme jäävad saidid automaatselt otsitulemuste nimekirja lõppu.

Niisiis, kui te milleski kahtlete, palgake professionaalne toimetaja: kvaliteetne veatu sisu ei aegu ja väike väljaminek nüüd võib teid säästa kulutamast tervet varandust tulevikus!