Minu keel

Grete Jürgenson

Avaleht, Blog, Eesti keel, Esseekonkurss, Keeled24 märts, 2022

Minu keel on eesti keel. See ümbritseb mind kõikjal: reklaamides, sotsiaalmeedias, raamatutes, kõnelemisel, mõtetes. Aga järjest rohkem puutun kokku ka inglise keelega. Kuidas hoian eesti keelt oma südames, hoolimata teiste keelte mõjust? Üks on kindel – minu keel, ükskõik missuguses eluetapis, on alati olnud minuga ja ainult mina olen koos oma keelega kogenud kõiki rõõmuhetki ning raskusi. “Keel on rahvuse hing,” ütles vene kirjanik Lev Tolstoi, aga minu meelest ka inimese hing.

Mõnikord on uskumatu, kui ilus laulukeel on eesti keel. Nii malbe, helge ja voolav. Usun, et meie laulupeod on nii kaua toimunud seetõttu, et meie kaunis imeilusate viisidega keel läheb eestlastele südamesse ning ühendab meid rahvana. Juhan Liivi sõnadele viisi kirjutanud Peep Sarapiku laul “Ta lendab mesipuu poole” on mind oma ilusate sõnadega alati kõnetanud. Selle laulu sõnad:

Ja langevad teele tuhanded,

veel koju jõuavad tuhanded

ja viivad vaeva ja hoole

ja lendavad mesipuu poole,

on ehe näide, kui voolav ja täishäälikuterikas on eesti keel ning kuidas laulud püsivad rahva hinges kaua. Kõik meile olulised laulud saavad alguse keelest. Minu eesti keelest.

Keel justkui elab. Keele kohta ei saa ju öelda “asi”. Ta sünnib, elab ja halvimal juhul ka sureb. Elab koos rahvaga ning elab üle sõjad, näljahädad, võõrvõimud. Kannatab ning õitseb koos inimestega, meenutagem kas või laulva revolutsiooni aega! Keel elab ka minu mõtetes, kogeb ja väljendab minu emotsioone ning reageerib välistele impulssidele. Keel emotsioonidega ongi minu väljendusvahend ning päris minu keel sünnib minu sees.

Liialdamata – eesti keel on mulle väga oluline. Igapäevaselt pean aga selle südames hoidmiseks ja kasutamiseks teadlikult vaeva nägema. Olen noore inimesena suure osa oma ajast inglise keele mõjuväljas. Annan endale aru, et emakeele esikohale seadmiseks pean spetsiaalselt aega võtma, vaatama enda ümber ning märkama ja kasutama eesti keelt. Olen vahel mõelnud, et eesti keeles ei saa kõiki mõtteid piisavalt selgelt väljendada, kuid luuletaja John Drydeni tsitaat “Hästi väljendatud mõte kõlab targalt kõigis keeltes” paneb mõtlema, kas ma pingutan piisavalt, et ennast väljendada, või hakkan kohe vabandusi otsima. Olen otsustanud eesti keele kasuks.

Keelele võib läheneda nii emotsionaalselt kui ratsionaalselt, aga mind võlub eelkõige keele poeesia kõikides tema nüanssides, kõlades ja võimalustes. Meie riigi ja eestluse kestmiseks on vajalikud aga kõik lähenemisviisid.

Jaan Poska gümnaasium, 10. klass

Emakeeleõpetaja: Triinu Palo

Foto: Kaarel Mikkin

Märksõnad: Eesti keel Emakeelekuu Emakeelepäev Esseekonkurss Keel Keeled Minu keel