Minu keel

Sõna “keel” seostub minu jaoks alati mu emakeele – vene keelega. See on minu pere ja kodune keel. See on keel, milles ma mõtlen, räägin ja unistan. See on minu lapsepõlve muinasjuttude, laulude ja kõige lõbusamate mängude keel. Samas on äärmiselt oluline pöörata suurt tähelepanu emakeele õpetamisele ja õppimisele, kuna selle aluseks on emakeel ning keelelise ja kultuurilise vundamendi isiklik identiteet. Ükskõik millisesse keskkonda ja ühiskonda me ka ei satuks, püüame alati leida inimese, kes räägib meile lähedast keelt.

Meie avatud piiride, mitmekesisuse ja teabe kättesaadavuse, haridusvõimaluste ajal avab võõrkeelte oskus meile kõik väljavaated ja paljud uued võimalused. Õppides võõrkeeli, avardab inimene oma silmaringi ning kujundab oma maailmapildi. Kui inimene oskab keelt, oskab ta lugeda suurepäraseid teoseid originaalis, kuulata muusikateoseid ja mõista kõiki laulusõnades peituvaid tundevarjundeid. Kõigepealt, et olla meie riigis edukas ja haritud inimene, on vaja vallata eesti keelt. Eesti keele õppimisse panustame palju aega ja jõudu, sest mõistame, et elukohariigi keele oskus on tohutu eelis. Kõrghariduse omandamine ja seejärel edukas karjäär on eesti keelega lahutamatult seotud. Kahjuks ei saa öelda, et eesti keele õppimine oleks lihtne, sest süvenemata keelekeskkonda, muutub mistahes keele õppimine keerulisemaks ja vaevanõudvamaks. Kooliaastatel proovime saada algteadmised, sõnavara ja grammatika algtõed, et kõrgkoolis saaksime neid teadmisi täiel määral rakendada. Püüame leida õpitule ka kasutusvõimalusi – praktiseerida igapäevaelus omandatud keeleoskusi.

Igat keelt tuleb hoida ja arendada. Erilist ja aupaklikku tähelepanu tuleks pöörata keeltele, mida räägib väikesearvuline elanikkond. Kaasaegne ühiskond globaliseerumise ja aktiivsete rahvusvaheliste kontaktide ning samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia intensiivse arendamise tingimustes võib noortesse tungida erinevate kultuuride keskkond, milles on raske keeleta hakkama saada. Kirjanduslike sõnade ja väljendite säilitamiseks ja mitmekesistamiseks on vaja arendada eesti kirjandust, toetada noori autoreid, arendada ilukirjanduse tõlkekunsti. Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte kaasamisele eesti keele õppimisse ja riigikeele kompetentsele kasutamisele. Ka filmid, muusika, rahvatantsud on eesti keele õitsenguks vajalik tahk. Arvukad Saksamaal läbiviidud uuringud kinnitavad veenvalt, et keel ja identiteet on lahutamatu ühtsus ning just keele kaudu toimub inimese samastamise protsess ümbritseva sotsiaal-kultuurilise ruumiga. Lisaks mitme keele oskus avardab inimese tuvastamisvõimalusi ja -võimeid tänapäeva multikultuurses ja mitmekeelses maailmas ning seda mõistes muutume konkurentsivõimelisemaks ning arvestavamaks ühiskonna liikmeks. Nii ka mina püüan kõike eelöeldut arendada ning sellega arvestada, et “minu keel” ei puutuks puiseks.

Narva Pähklimäe gümnaasium, 9. klass

Eesti keele õpetaja: Inguna Joandi

Foto: Unsplash