Rosetta kivi: keelemõistatuse lahendamise võti
Mis puudutab arheoloogilisi avastusi, siis Rosetta kivile on tähtsuse ja intrigeerivuse poolest raske võrdväärset kõrvale leida. Kivi avastasid üle 200 aasta tagasi Napoleoni sõdurid. Juba toona oli selge, et tegemist ei ole sugugi mingi tavalise kiviplaadiga. Miks seda leidu nii tähelepanuväärseks peetakse? Loe lähemalt Toimetaja blogipostitusest.
Mõningatel andmetel leiti kivi täiesti juhuslikult Egiptuses asuvast Rashīdi ehk Rosetta linnast (selle järgi on kivi ka nime saanud), kus Prantsuse sõdurid olid kindlustamas murenevat müüri. Sellesama müüri seest granodioriidist steel leitigi. Kivile on raidkirjas jäädvustatud preestrite nõukogu poolt Memphises 196. aastal eKr kuningas Ptolemaios V nimel välja antud dekreet, mis on kirja pandud kolmel eri viisil.
- Ülemine tekst on esitatud egiptuse hieroglüüfkirjas, mis oli preestrite dekreetide puhul tavaline.
- Keskmine tekst on kirjutatud egiptuse demootses kirjas (hieroglüüfkirja lihtsustatud variant), mida kasutati igapäevases asjaajamises.
- Alumine tekst on aga jäädvustatud vanakreeka keeles, mida kasutati halduseesmärkidel.
Rosetta kivi dekreedis (tuntakse ka Memphise dekreedina) kinnitatakse Ptolemaios V kuningakultust ja mainitakse egiptlaste mässu Kreeka valitsejate vastu, mille kohta oli seni teateid ainult Kreeka allikatest ja seinamaalingutelt. Kreeka valitsejad kohtlesid Egiptuse põliselanikke teisejärguliste inimestena ja sealne majandus oli pidevate sõdade tõttu kõvasti kannatanud. See dekreet kinnitas kuninga legitiimsust ja tema pühendumust Egiptuse rahvale.
Kaks keelt ja kolm kirjaviisi mineviku avamiseks
Kuigi on ka teisi artefakte, mis sisaldavad väärtuslikku ajaloolist ja keelelist teavet Vana-Egiptuse ja teiste sealsete tsivilisatsioonide kohta (näiteks Philae obelisk ja Hammurapi seadused), on Rosetta kivi kahes keeles ja kolmes kirjaviisis jäädvustatud sisu see, mis tegi selle Egiptuse hieroglüüfide dešifreerimisel hindamatuks leiuks.
Enne Rosetta kivi avastamist peeti hieroglüüfe lahendamatuks mõistatuseks, kuna need olid juba sajandeid tagasi kasutuselt kadunud. Viimane teadaolev hieroglüüfkirjas jäädvustatud raidkiri pärineb umbes aastast 400 pKr. Demootse kirjaga raidkividest on hiliseim teadaolev pärit aastast 452 pKr. Seega oli hieroglüüfide lugemise ja kirjutamise oskus kivi leidmise ajaks ammu hääbunud.
Pöördepunkt saabus 19. sajandil. Tolle aja õpetlased tundsid vanakreeka keelt ning Rosetta kivil oleva vanakreekakeelse teksti alusel suutsid nad dešifreerida hieroglüüfkirjas esitatud tõlke. Üks neist õpetlastest oli inglise arst ja füüsik, Vana-Egiptuse kultuurist vaimustunud Thomas Young. Tema rivaal, prantsuse filoloog Jean-Francois Champollion, oli samuti seadnud sihiks need tekstid dešifreerida. Mõlemad andsid selles koodimurdmise võidujooksus olulise panuse.
Young saavutas läbimurde, kui tuvastas Rosetta kivi kartuššide põhjal valitsejate nimed ja seejärel selgitas välja mitme hieroglüüfi kõla. Champollion, kasutades oma kopti keele alaseid teadmisi, täiendas neid tähelepanekuid, dešifreerides kogu hieroglüüfkirjas teksti ja luues foneetiliste hieroglüüfide tähestiku, mida said edaspidi kasutada teised teadlased.
Vaidlused ja vastuolud
Rosetta kivi asub praegu Briti Muuseumis ja see on tänini üks sealseid olulisimaid eksponaate. Ent seda kivi on aastaid saatnud mitmesugused vaidlused.
Nimelt, kivi leidsid 1799. aastal Egiptusest prantslased ning 1802. aastal viidi see Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelise rahulepingu kohaselt Inglismaale. Mõned kriitikud väidavad, et Rosetta kivi ja teiste koloniaalmaadest pärit esemete eksponeerimine lääne muuseumides võib kinnistada kultuurilist omastamist ja eurotsentristlikke ajaloonarratiive. Viimastel aastatel on Egiptuse valitsus ja avalikkus üha tungivamalt nõudnud Rosetta kivi tagastamist. Seda kivi peetakse Egiptuse kultuuripärandi sümboliks ja paljud leiavad, et see on riigist ebaseaduslikult ära viidud. Briti Muuseum aga keeldub kivi tagastamast, väites, et see on omandatud seaduslikult ja moodustab maailmapärandi lahutamatu osa.
Rosetta kiviga seotud vaidlused ei piirdu aga ainult selle omandiõigusega. Ka kivil oleva raidkirja tõlkimise autorsuse üle on vaieldud. Hieroglüüfide dešifreerimine oli keeleteaduse ajaloos märkimisväärne saavutus. Ent endiselt ei olda ühel meelel selles, kellele tuleks omistada selle mõistatuse lahendamise au.
Vastuoludest hoolimata on Rosetta kivi ülioluline artefakt, mille abil uurida Vana-Egiptuse ajalugu ja keelt. Ent see ei ole kaugeltki mitte ainus ajaloomälestis, mis on aidanud hieroglüüfe dešifreerida. Seega ei saa kuidagi üle hinnata kultuuri- ja keelepärandi säilitamise olulisust, aitamaks sel ajaproovile vastu pidada.
Lisalugemist
The British Museum (14.07.2017): Everything you ever wanted to know about the Rosetta Stone
Smithsonian Magazine (27.09.2022): Two Hundred Years Ago, the Rosetta Stone Unlocked the Secrets of Ancient Egypt
The Public Broadcasting Service (30.11.2022): Egyptians call on British Museum to return the Rosetta Stone
The Conversation (06.03.2023): I dug for evidence of the Rosetta Stone’s ancient Egyptian rebellion – here’s what I found
