Toimetatud tõlge või toimetamata tõlge – selles on küsimus

Tihtilugu jäetakse tõlke toimetamine ära, sest soovitakse saada soodsamat hinda. Kuid enne toimetajast loobumist on asjakohane järele mõelda, kas sääst kaalub ikka kvaliteedi üles? Meil on hea meel, et Toimetaja tõlkebüroo klientidele on kvaliteet üldjuhul olulisem ja lõviosa meie igapäevatööst moodustab täiuslikkuseni viimistletud toimetatud tõlgete pakkumine. Järgnevalt saab lugeda, mis toimetatud tõlget toimetamata tõlkest eristab.

Kuivõrd tõlkija on keeleekspert, võiks ju eeldada, et hea tõlke valmimiseks piisabki heast tõlkijast. Mõnikord see nii ka on. Ent ka parimate tõlkijate puhul seavad keeleliste, kultuuriliste ja valdkondlike nüansside rohkus, inimvõimete piiratus ning tõlketöö iseloom tõlke kvaliteedile sageli piiranguid, mistõttu nõuab parima tulemuse saavutamine teise asjatundja kaasamist.

Tõlketööde tähtajad on sageli lühikesed ja ranged. Lisaks on headel tõlkijatel alati mitu tööd järjekorras ootamas ja ajasurve on suur. Tõhusamaks ajakasutuseks peab tõlkija tihti keskenduma eelkõige üldise mõtte edasiandmisele, samas kui teksti viimistlus jääb tagaplaanile. Toimetajad on aga spetsialiseerunud just tekstidele viimase lihvi andmisele. Toimetaja amet ei ole tekkinud alusetult, vaid seetõttu, et nõuab keskendumist teistele asjadele kui tõlkija töö. Ilma toimetajata halveneb paratamatult tõlke kvaliteet. Toimetamislihvi nõudmine tõlkijalt endalt aga tähendab omakorda, et tõlkija peab pidevalt muutma oma töö fookust, mille tagajärjel kulub lõppkokkuvõttes rohkem aega kui eraldi tõlkija ja toimetaja kasutamisel ning tulemuski saab suure tõenäosusega viletsam.

Kõik, kes on kunagi proovinud mõnd omaenda teksti – kasvõi näiteks Powerpointi esitlust või e-kirja – toimetamise eesmärgiga üle lugeda, on tõenäoliselt ka hilisemal lugemisel, pärast kontrollimist, avastanud sealt oma suureks häbiks ilmselgeid vigu. On inimlik, et omaenda vigadest libiseb pilk tihtipeale lihtsalt üle, sest see, mida tekstis öelda tahame, on meile endale juba pähe kulunud ja teksti paberilt või ekraanilt lugemise asemel loeme seda teist korda sageli hoopis mälust. Kuigi tõlkijagi kontrollib üldjuhul oma töö üle, ei asenda paraku miski värsket pilku, mis võimaldab loodud teksti kontrollida täie tähelepanuga.

Kõigil meist on oma isiklik keelekasutus ja kirjastiil: nii-öelda idiolekt. See tähendab muuhulgas ka seda, et kipume üht sõna teisele eelistama ja pidevalt kordama, samas kui kolmas ei tule kas kohe pähe või ei ole me selle olemasolust isegi teadlik. Teise keelespetsialisti, toimetaja kaasamine tõlkeprotsessi laiendab teksti loomisel kasutatud keeleteadmiste baasi ja tagab peaaegu alati ladusama ning värvikama teksti. See on eriti oluline loominguliste tekstide puhul, nagu reklaamtekstid, kus rikkalikul ja meeldejääval keelekasutusel on selge mõju teksti lugejale. Kui tekstiga tegeleb ainult tõlkija, tekib oht, et tõlge kõnetab oma kindla stiili tõttu vaid piiratud rühma inimesi, kellele see stiil on omane, ja ei saavuta kogu võimalikku mõju.

Nagu eespool mainitud, seisneb tõlkija ja toimetaja töö erinevus eelkõige nende töö fookuses. Tõlkija alustab paratamatult lähteteksti lahtimõtestamisest, mistõttu on tema tähelepanu keskmes alati etteantud tekst. Toimetaja seevastu keskendub tõlkija loodud tõlkele kui eraldiseisvale tekstile, selle loomulikkusele ja ladususele. Ilma toimetajata loodud tõlge ei saa peaaegu kunagi olla parem kui lähtetekst ja on sageli algkeele mõjude tõttu isegi mõneti pentsiku, tehisliku kõlaga. See ei ole tingitud niivõrd tõlkija oskamatusest kui sellest, kuidas meie mõistus tekstidega töötamisel toimib. Nii nagu oma vigade kontrollimist raskendab juba mälusse kinnistunu, mõjub tõlkimisel ankruna ka lähtetekst, mille täielikult suudab hiivata vaid sihttekstist lähtuv toimetaja.

Toimetaja kaasamine tõlkeprotsessi võimaldab tõlkijal saada oma eksimuste kohta tagasisidet, mis tähendab, et iga järgmine tõlge saab eelmisest parem. See on ilmselgelt eriti kasulik tõlgete korduval tellimisel. Toimetaja kõrvalejätmisel seevastu võib kõigi eelnimetatud tegurite koosmõjul sattuda tõlkesse vigu, mis võivadki jääda avastamata ja halvimal juhul hakata tulevastes tõlgetes isegi korduma.

Toimetatud tõlge on alati täpsem, ladusam ja läbimõeldum kui toimetamata tõlge. Toimetatud tõlget iseloomustab alljärgnev.

Tõlkija ja toimetaja koostöö on laitmatu kvaliteediga tõlke kriitiline edutegur. Kui tõlkija eesmärk on teksti sisu võimalikult täpselt teises keeles edasi anda, siis toimetaja ülesanne on teksti õigsuse kontrollimise kõrval ka stiililine ühtlustamine. Teksti õigsuse kontrollimine tähendab siinkohal nii teksti sisulist (sealhulgas terminoloogilist) kui ka keelelist parandamist. Stiililise ühtlustamise all mõeldakse omakorda teksti loetavuse ja stiili parandamist, samuti tõlkele algtekstiga identse välise vormi andmist.

Täiusliku keelekasutusega tõlke valmimise esimene etapp on tõlkija pühendunud töö. Kui tõlge saab valmis, loeb tõlkija tõlgitud teksti ise üle ja teeb esimese korrektuuri. Seejärel asub tekstiga tööle toimetaja. Igal andekal ja kogenud tõlkijal on väga rikkalik sõnavara, hea keeletunnetus, ideaalne õigekirjaoskus ja meeldivalt neutraalne kirjastiil. Siiski, nagu eespool öeldud, on tõlkijal raske ise enda vigu märgata. Võõrkeelse tekstiga vahetult töötades ei leia tõlkija üles ka mõningaid teksti sisse lipsavaid ebaühtlusi lähte- ja sihtteksti keelekasutuse vahel. Lisaks kiirustab tõlkija peaaegu alati, et soovitud tähtajaks parim tõlge valmis saada. Nii suudab ainult toimetaja värske silmapaar tagada, et algtekst on ilma muutuste, liialduste ja pisendusteta edasi antud, keelekasutus on neutraalne ja tekst stiililiselt lihtsalt loetav.

Tõlgitava tekstiga teevad tööd kaks professionaalset lingvisti, kes kõnelevad keelt, millesse nad tõlgivad, emakeelena või vähemalt C1-tasemel. See tähendab, et peale tõlkija võrdleb ka tõlke toimetaja võõrkeelset algteksti ja tõlget omavahel. Kui mõni sihttekstis esinev termin tundub toimetajale üllatav või sobimatu, leiab ta võõrkeeleoskajana tõlkest tõenäoliselt vead üles. Siinkohal võib tekkida küsimus, kuidas on võimalik, et erialase haridusega, kogenud, andekas ja suurepärase keeleoskusega tõlkija üleüldse vigu teeb. Keel on nüansirohke, keeruline ja reglementeeritud süsteem. Tõlkija töötab alati kitsas ajaraamis. Kui tema tähelepanu kasvõi hetkeks hajub, võibki terminoloogiline aps sisse lipsata ja ka teksti järelkontrollimisel märkamata jääda. Tõlke toimetaja töö ongi võimalikud juhuslikud terminoloogilised vead üles leida ja parandada.

Igal tegevusalal on oma spetsiifika, kindlakskujunenud meelisterminid ja mõnikord isegi eelistuslik lauseehitus. Ehkki professionaalsed tõlkijad ja toimetajad on äärmiselt laia silmaringiga spetsialistid, ei tunne nad läbinisti kõiki teemasid. Osa tõlkijatest-toimetajatest on kodus humanitaarainetes, ajaloos, filosoofias ja teoloogias, teised on tugevad keemias ja füüsikas, kolmandad on meditsiinieksperdid, ehitusala asjatundjad, toidutehnoloogid ja nii edasi. Erialase teksti – näiteks kasutusjuhendi või tehnilise dokumentatsiooni, lepingu või majandusaasta aruande – tõlke toimetamiseks kasutame sobiva erialase kompetentsiga toimetajat. Nii on kindel, et toimetaja kontrollib üle tõlkija kahtlused ja leiab kohmakatele tõlgetele parimad vasted.

NB! Siiski ei asenda toimetaja klienti, kes on erialaterminoloogia kõrgemalseisev ekspert ja otsustab, millist terminit kahe võimaliku puhul eelistada või millist sõnaraamatut tõlkimiseks kasutada. Kliendile meelepärase oskussõnavaraga tõlge saab valmida üksnes tõlkebüroo ja kliendi koostöös!

Öeldakse, et armastust ei saa osta. Meie Toimetaja tõlkebüroos usume aga, et südamerahu saab. Vähemalt tõlgetega seoses. Toimetatud tõlke tellimine annab kindlustunde, et päeval, mil tõlge valmib, ei pea te suure tõenäosusega tulemuses pettuma. Toimetatud tõlge annab südamerahu ka juhul, kui te ise korraga nii lähte- kui sihtkeelt ei valda – kui klient teksti kontrollida ei saa, võiks igal juhul toimetatud tõlke tellida, sest isegi üks väike viga on olulise teksti puhul liiga palju. Samuti on toimetatud tõlge mõistlik tellida, kui tekst on mahukas ja teil ei ole aega seda peale valmimist detailselt üle kontrollida. Ja loomulikult annab toimetajatöö lisapanus olulise teksti puhul südamerahu seetõttu, et olete omalt poolt teinud kõik võimalikult kvaliteetse tõlke korraldamiseks.

Võimaluse korral oleks hea toimetada iga tõlget. Kuid on mõned tekstid, mille tõlkimisel toimetamine on tõesti väga vajalik, sest see annab nii palju juurde.

E-kaubanduse, sotsiaalmeedia ja suurte andmete ajastul ei saa pea ükski firma koduleheta läbi. Koduleht on ettevõtte olulisim esindusmaterjal internetis. See ongi peamine põhjus, miks kodulehe tõlge vajab alati toimetamist. Kodulehe kirjavead, ebaprofessionaalne võõrkeelekasutus ja tõlkimata ununenud kohad peletavad osa klientidest eemale ning jätavad kodulehe omanikust kentsaka mulje. Kasutame kodulehetõlgete toimetamiseks üldjuhul toimetajaid, kes elavad sihtturul ja kõnelevad tõlkekeelt emakeelena, seega oskavad nad soovitada paremate konnotatsioonidega termineid ja muudavad teksti ka võõrkeelt kõnelevatele potentsiaalsetele klientidele lihtsalt leitavaks.

Kasutusjuhendi tõlge vajab samuti igal juhul toimetamist, sest vead kasutusjuhendis valmistavad klientidele seadme kasutamisel pettumuse ja võivad äärmuslikul juhul kaasa tuua isegi kohtuasja. Tõlkimisel võib paratamatult vigu tekkida, sest üldjuhul on tõlke valmimise tähtaeg liiga lühike selleks, et üks tõlkija jõuaks iseseisvalt keerulist teksti tõlkides perfektse tulemuseni. Seepärast on äärmiselt oluline, et iga kasutusjuhendi tõlke valmimisse annaks oma panuse ka teine keelespetsialist, kes märkaks nii keelelisi kui ka terminoloogilisi ebatäpsusi ja jälgiks sedagi, et ükski number või koma ei ole näpuvea tõttu kuskilt kaduma läinud.

Kohaliku turu jaoks adapteeritud turundusteksti kohta kehtib osalt see, mis kodulehegi puhul: firma logoga turundusmaterjal – olgu selleks tooteleht, brošüür, kataloog, messimaterjal, flaier, voldik, plakat, pressiteade, reklaamartikkel, sotsiaalmeediakanali sisu vm – on ettevõtte esindusmaterjal. Turundusmaterjalis ei tohi olla keele-, koma- ega tühikuvigu. Seda ei kutsu lugema ka mitmeti mõistetavad väljendid, harjumatud metafoorid ega raskepärane keelekasutus. Turundusmaterjali tõlge peab olema lihtne, ladus, mõnus lugeda ja kõigile arusaadav. Sellist tulemust on lihtsam saavutada, kui tõlkija ja toimetaja pead kokku panevad ja koostööd teevad. Meie Toimetaja tõlkebüroos nimetame seda kahe silmapaari reegliks. Kahe silmapaari reegel tagab täiuslikud turundustekstid, mis kliente juurde võidavad, mitte ei hirmuta neid minema.

Toimetamine on möödapääsmatu ka ametliku dokumendi tõlkimisel, sest olulises lepingus, ametikirjas, haigusloos, kohtumääruses, lõpu- või kutsetunnistusel või mõnes teises kinnitatud tõlkes ei tohi vigu olla ja tõlkekeele terminid peavad algsete terminitega täielikult kattuma. Ka pisem tõlkeaps ametlikus dokumendis võib uskumatuid probleeme tekitada. Seetõttu on toimetaja, kes tõlke värske silmapaariga üle kontrollib, ametlike dokumentide tõlkimisel äärmiselt oluline.

Kirjeldasime pikalt, mida tõlke toimetamine sisaldab. Nüüd võtame lühidalt kõik kokku. Tõlke toimetamine tähendab, et kontrollitakse

• grammatikavigu;
• kirjavahemärke;
• õigekirja;
• vormistust;
• näpuvigu ehk tüposid;
• sisu arusaadavust, võttes arvesse sihtrühma kultuuri- ja keelekonteksti;
• tõlke visuaalset vastavust algtekstile;
• lühendeid ja lühendite selgitusi;
• suure ja väikese algustähe asjakohasust;
• veebitekstis linkide toimivust;
• lauseehitust;
• ajavormide asjakohasust.

Lisaks analüüsib toimetaja, kas tõlkel on sihtrühmale sobiv

• sisu, arvestades kultuuri- ja keelekonteksti;
• valik sõnu ja väljendeid, arvestades sihtturu demograafilisi iseärasusi;
• maht (sõnade arv), arvestades teksti iseloomu.

Toimetaja tõlkebüroo pakub üldjuhul toimetatud tõlkeid, sest tahame endast alati parima anda selle nimel, et kliendid meie tõlgetega rahule jääksid. Kui tundub, et olete lõpuks leidnud just sellise tõlkebüroo, keda olete juba pikemat aega otsinud, saatke meile päring ja teeme teile hea pakkumise! Päringu saab saata siit.