Mis on ühisloomeline tõlkimine ehk rahvatõlge?

See, mis on tõlkimine, ilmselt selgitamist ei vaja. Ingliskeelne sõna crowdsourcing on aga tõlkimise kontekstis tõenäoliselt siiani vähem tuntud. Kuna teema muutub järjest aktuaalsemaks ning tekitab eelkõige professionaalsete tõlkijate seas vastakaid tundeid, on see lähemat uurimist väärt: millega täpsemalt tegemist on, mis on selle head ja vead ning milliste tekstide puhul see toimib ja milliste puhul oleks targem eelistada siiski asjatundliku tõlkebüroo abi.

ühisloomeline tõlkimine

Mis on ühisloome?

Aga alustame siiski sõnast crowdsourcing. Vikipeedia eestikeelse artikli kohaselt on crowdsourcing ühisloome (’talguhange’, ’rahvalt tellimine’ või ’rahvahange’) probleemilahenduse meetod, mille puhul leitakse mingile ülesandele parim lahendus võimalikult suure hulga osalejate ühise tarkuse tulemusel. Hanke korraldaja tehtud üleskutsele reageerib suur hulk vabatahtlikke, kes korraldaja etteantud formaadi raames asuvad probleemi lahendama. Tasuks töö eest on eelkõige intellektuaalne rahuldus. Tõenäoliselt on tuntuim ja populaarseim ühisloomeprojekt Vikipeedia – paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada.

Enamasti saab selline rahvahange alguse turuplatsina toimiva veebisaidi kaudu, kus avaldatakse tõlkesoov ja kõigil huvitatuil on võimalik talgutel osalemiseks oma pakkumine teha. Kuna ka crowdsourced-tõlkimine lähtub üldjoontes samadest põhimõtetest, siis olenevalt kontekstist võiks eesti keeles sellest rääkida kui ühisloomelisest tõlkimisest, rahvalt tellitud tõlgetest või tõlkimise rahvahankest.

 

Ent mis see ühisloomeline tõlkimine ikkagi täpsemalt on?

Nagu muudelgi juhtudel tekkis ka see idee vajadusest: tõlkida kiiresti ja kvaliteetselt väga suurel hulgal teavet. Kuna ei tõlkijad ega ka masintõlkemootorid suuda teha mõlemat korraga – tõlkijad tõlgivad hästi, kuid mitte nii kiiresti ja tõlkemootorid tõlgivad hetkega, kuid mitte nii hästi –, siis pöördutigi ühisloomelise probleemilahenduse meetodi poole. Ühisloomelise tõlkimise puhul valmib tõlge paljude tõlkijate samaaegse töö tulemusena, mõnikord vabatahtlikkuse alusel, mõnikord tasu eest. Osa tõlkijatest võivad olla elukutselised tõlkijad, kes on saanud tõlkealase väljaõppe. Teised võivad olla aga ka tõlkevallas amatöörid.

Inglise keeles võib kohata mitmeid sarnaseid sõnaühendeid (nt community translation, hive translation, collaborative translation, social translation ja  CT3 ehk community, crowdsourced, and collaborative translation), mis üldiselt tähistavad  sisuliselt sama meetodit ja erinevad üksteisest ainult pisiasjades.

Üldiselt võib rahvatõlke jagada selles osalevate tõlkijate profiili järgi kaheks: mitteprofessionaalsed tõlkijad – näiteks Google’i tõlke kasutajad, kes parandavad automaatseid tõlkeid – ja professionaalsed tõlkijad, kes töötavad ühisloomeliste tõlketeenuste platvormidega (nt TM-Town, Gengo, Smartling jms).

Kiiresti arenev infotehnoloogia ja uute tehnoloogiate tulek muudab tõlketeenused järjest enam kõigile kättesaadavaks ja tekkinud on mitmeid erinevaid tõlkeprojektide mudeleid, kuhu moel või teisel kaasatakse vabatahtlikke tõlkijaid. Lühidalt kolmest populaarseimast.

 

Masintõlke toimetamine

Tõlkemaailmas on masinõpe (machine learning) praegu üks kuumimaid suundumusi. Ehkki ennustatakse, et tehisintellekti kasutavad masintõlkemootorid on varsti parimate tõlkijate tasemel, tuleb selleni jõudmiseks veel palju vaeva näha. Peale aastatepikkuse kodeerimise ja keerukate algoritmide väljatöötamise on nende programmide õpetamiseks vaja ka väga palju inimesi, kes vaataksid üle selliseks õpetamiseks kasutatavate tekstide ja nende tõlgete õigsuse. Ehkki masinõpe võib olla tõlkimise tulevik, on ettevõtte vajadustele vastav masinõppel põhinev masintõlkemootor praegu veel keskmisele ettevõttele ilmselt liiga kulukas ja töömahukas.

 

Kogukonnatõlge

Seevastu kogukonnatõlge (community translation) on soodsam ja hõlpsam viis, mille puhul kaasatakse endale vajaliku sisu tõlkimiseks nn kogukonnatõlkijaid mõnest sobivast kogukonnast või rühmast. Näiteks veebimängude kogukondadel Second Life ja Steam on suurepärased kogukonnatõlkijad, kes aitavad nende saitide sisu tõlkida kümnetesse eri keeltesse. Kuigi soodne, ei pruugi selline mudel sobida siiski nõudlikuma sisu puhul, sest tulemuse kvaliteet võib olla ebapiisav.

 

Ühisloomeline tõlge

Ka ühisloomeliste tõlgete (crowdsourced translation) puhul on kaasatud suur hulk tõlkijaid, ent kahe esimesega võrreldes on sellised projektid üldjuhul paremini juhitud ja tõlgete kvaliteet on parem. Põhjuseks on see, et neid projekte ja osalevaid tõlkijaid koordineerivad tavaliselt keeleteenuste osutajad, kes jälgivad klientide antud tagasisidet tõlkijatele ja saavad nii koguda teavet selle kohta, millised tõlkijad on piisavalt kvalifitseeritud tõlkimaks näiteks tehnikatekste, ja tagada kvaliteetne tõlge ka nõudlikuma sisu puhul. Samuti pakuvad keeleteenuse osutajad lihtsalt kasutatavaid platvorme, võimaldades kliendil tõlkijatega otse suhelda – vahendaja puudumine lihtsustab tööd, säästab aega ja raha.

Ent peale juba nimetatud vajaduse tõlkida suurt hulka teavet kiiresti ja hästi on loomulikult asjal ka majanduslik külg: tänapäeva konkurentsi tingimustes püüavad kõik hoida oma kulusid võimalikult väikesed. Kuna ühisloome toimub suuresti vabatahtlikkuse alusel, siis paistab see hea võimalus ühtlasi ka kulusid minimeerida, vähemalt esmapilgul. Kuid kas see ka nii on?

 

Ühisloomelise tõlkimise eelised

Tõlke puhul on olulised kolm kriteeriumi: kvaliteet, kiirus ja hind. Tõlke valmimise kiirus ja tõlke hind on peamised eelised ja ühtlasi põhjused, miks ühisloomeline tõlkimine populaarsust kogub.

1. Tõlke valmimise kiirus

Tänu sellele, et paljud inimesed töötavad ühe tõlkeprojekti kallal samal ajal ja parandavad üksteise vigu, on võimalik säästa aega tõlgete toimetamise pealt ja rahvatõlke projektid valmivad üsna kiiresti.

2. Tõlke hind

Olemasoleva tõlkijate kogukonna, vajaliku platvormi ja oskusliku projektijuhtimise korral on ühisloomeline tõlkimine ka taskukohane.

3. Arvukalt keelesuundi

Lisaks on põhimõtteliselt võimalik kaasata väga paljusid erineva emakeelega inimesi ja seega pole sisuliselt piiranguid sellele, kui paljudesse või millistesse keeltesse tõlkida. Kõige suurem proovikivi on siiski sobivad tõlkijad üles leida ja kaastööd tegema motiveerida.

 

Rahvatõlke miinused

Ühisloomeliste tõlkeprojektide käivitamine, juhtimine ja kvaliteetsete tulemuste saavutamine ei pruugi olla lihtne. Sageli pole see ka palju odavam kui tõlkebüroo abil teostatud tõlkeprojekt.

1. Tõlgete kvaliteet võib jätta soovida

Ühisloomelise tõlkimise suurim probleem on tõlgete kvaliteet, mis ei pruugi alati vastata ootustele. Sageli ei ole rahvatõlke projektis osalevad vabatahtlikud professionaalsed tõlkijad, keeleharidusega ega valdkonnaga süvitsi kursis.

2. Tõlkijate leidmine on keeruline

Tõlkekvaliteeti on keeruline saavutada ka juhul, kui ei õnnestu leida piisavalt vajalikke keeli oskavaid inimesi – tulemuseks on liiga vähe tõlkeid. Sobivate tõlkijate vähesus on probleem eriti väikekeelte, näiteks eesti keele puhul.

3. Tõlgete ebaühtlus

Sageli on ühte sõna või lauset võimalik tõlkida mitut erinevat moodi, sestap on ühisloomelised tõlked tihti väga ebaühtlased ning vajavad ühtlustavat toimetamist.

4. Varjatud kulud

Kuigi esmapilgul tundub rahvatõlge soodne (säästetakse ju tõlkijate töötasude pealt), tuleb teatud kulutusi siiski teha: luua ühine platvorm, värvata tõlkijad ja nendega pidevalt suhelda, neid motiveerida, projekti juhtida ning tõlkeid kontrollida ja toimetada. Või nõudlikemate tõlkeprojektide puhul koguni ühisloomeline tõlkeprojekt tõlkebüroolt teenusena tellida.

5. Konfidentsiaalsusprobleemid

Konfidentsiaalsust on ühisloomelisel tõlkimisel keeruline tagada, sest projektis osalejaid on palju ja lepingulised kohustused neid ei seo.

Kitsaskohtadest hoolimata võib ühisloomeline tõlkestrateegia ka kasulikuks osutuda. Uuele turule sisenevale ettevõttele on väga oluline suhelda enda esimeste klientidega selles riigis. Nende kaasamine ühisloomelistesse tõlkeprojektidesse ja endaga seotud kogukonna loomine võib olla turul kanna kinnitamiseks suurepärane meetod. Ent nagu öeldud: selleks, et saada õigeks ajaks kvaliteetsed tõlked, tuleb neid projekte juhtida ja tõlkijatega pidevalt suhelda.

 

Milliste tekstide puhul ühisloomeline tõlkimine toimib

Kõige rohkem on rahvatõlget üsna edukalt kasutatud kasutajaliideste tõlkimiseks. Kasutajaliideste tõlkeprojektid õnnestuvad sageli tänu sellele, et tõlkijaid motiveerib soov teie tarkvara oma emakeeles kasutada.

Kasutajatoe, abi- või spikrikeskuse ja KKK (korduma kippuvad küsimused) sisu õnnestub ühisloome meetodil korrektselt tõlkida juhul, kui toode või teenus ei ole väga keeruline. Kui teie pakutu on keerukas või tehniline, vajate tõenäoliselt professionaalse tõlkebüroo abi.

 

Milliste tekstide puhul ühisloomeline tõlkimine ei toimi?

Turundusmaterjalide tõlkimiseks ei pruugi rahvatõlge hästi sobida, sest see eeldab teie ettevõtte, tegevusala, tehnoloogia mõistmist ja spetsiifiliste terminite tundmist. Tihti ei olegi näiteks reklaam- ja tunnuslauseid võimalik otse tõlkida – tausta tundmata võivad ühisloomelises tõlkeprojektis osalevad vabatahtlikud sellega hätta jääda. Siiski võib nende abi olla väärtuslik, neilt võib saada tõlgitu kohta tagasisidet või ideid, kuidas tõlget muuta, et need sihtkeeles ja -turul paremini toimiksid.

Kõik juriidilise sisuga tekstid (näiteks ka teenuste kasutamise tingimused) tuleks igal juhul lasta tõlkida professionaalsel tõlkebürool. Selliste tekstide puhul ei ole tegemist pelgalt tõlkimisega, vaid tihti on need vaja viia ka vastavusse kohalike seaduste ja õiguspraktikaga.

Konfidentsiaalsed materjalid, mis ei tohi konkurentide kätte sattuda või avalikkusele teatavaks saada, ei sobi rahvale tõlkimiseks, sest rahvahankes on saladusi raskem kaitsta.

 

Milliseid platvorme rahvatõlkel kasutada?

Enim kasutatavad ühisloome platvormid on CrowdFlower, Amazon Mechanical Turk ja Clickworker. CrowdFlower on rahvahangetele ja andmekaevandamisele spetsialiseerunud ettevõte, mis pakub peale ühisloomevõrgustike ka näiteks integreeritud masinõppe ja pilvelahendusi. Amazonile kuuluv Amazon Mechanical Turk võimaldab luua ja pakkuda lahendamiseks palju väiksemaid ülesandeid. Clickworkerit on võimalik kasutada tasuta iseteenindusliku platvormina või tasulise täisteenusena. Nende rahvatõlkeplatvormide täpsemat võrdlust saab vaadata siit.

Lisaks leidub internetis hulgaliselt teisi teenusepakkujaid: Crowdin, CSOFT, Gengo, Localize.js, OneSky, POEditor, Transifex, Unbabel, XTM Cloud jpm. Milline neist või paljudest teistest teile sobib, sõltub juba teie vajadustest ja võimalustest.

 

Kes kasutavad ühisloometõlget?

Lõpetuseks ka mõned näited tuntud firmade kohta peale Google’i, kes üsna edukalt kaasavad oma tõlkeprojektidesse vabatahtlikke tõlkijaid ja kogukondi:

  • Cross-Lingual Wiki Engine sisu tõlkimiseks;
  • Facebook veebilehe ja kasutajaliidese tõlkimiseks;
  • Twitter võimaldab kasutajaliidese tõlkimise kõrval vabatahtlikel tõlkida ka teiste kasutajate säutse;
  • Microsoft masintõlke toimetamiseks;
  • TED-il peetud kõnede videosalvestiste subtitreerimiseks.

Ühisloomelisel tõlkimisel on oma head ja vead; see ei sobi hetkel veel kõikide tõlgete tegemiseks ja hea tulemuse saavutamiseks peab ettevõte, kes sellise mooduse kasuks otsustab, ka ise üksjagu panustama – nii aega kui raha. Kuid õnnestunud projekti puhul on võita rohkem kui kaotada. Olulise materjali ühisloomelisel tõlkimisel tasub kindlasti investeerida tõlke kontrollimisse ja toimetamisse. Või otsustada hoopis professionaalse tõlkepartneri kasuks.

Kasutatud allikad:

https://www.accelingo.com/crowdsourced-translation/

https://www.transifex.com/blog/2016/crowdsourcing-101/

https://blog.csoftintl.com/3-models-crowdsourced-translation/

https://www.language-translation-help.com/crowdsourcing.html

https://en.wikipedia.org/wiki/Crowdsourcing_as_Human-Machine_Translation

https://ssix-project.eu/comparing-three-of-the-most-popular-crowdsourcing-platforms/

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chisloome

https://pdfs.semanticscholar.org/b6fe/203b63e940e0c0014eb707c882a689df697d.pdf

https://www.yumpu.com/xx/document/read/23974392/endc-proceedings-16-2012-kaitsevae-ahendatud-/80

https://slator.com/technology/the-elusive-uberization-of-translation/

https://www.vertaalt.nu/blog/dangers-crowdsourcing-translations/

https://www.morningtrans.com/crowdsourced-translation-does-it-work/

Loe meie blogi

Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.