fbpx
Keelesuunad
Menüü

Kui palju peegeldavad sõnaraamatud tegelikku keelekasutust?

sõnaraamatud

Iga tähepureja üks suurimaid sõpru on õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS – abivahend, mis aitab teha selgeks, mida üks või teine sõna tähendab või missugune sõnakuju on mõnes kontekstis kõige sobilikum. ÕS on nii mõnelegi tuttav juba koolipingist saadik, mil kiputakse kukalt kratsima kirjandite kirjutamisel. Kas aga üksainus oskab ette öelda, milline on „õige keel“?

Keelemuutused ajas ja ruumis

Nagu me teame, siis eesti keel ei kõlanud 300, 100 ja isegi 20 aastat tagasi päris nii, nagu see kõlab praegu. Erinevatel perioodidel oli eesti keel kontaktis teiste keeltega, nende mõjul laenasime nii sõnavara kui grammatikat. Näiteks 13. sajandist 19. sajandini oli eriti tugev mõju just saksa keelel ja selle kaudu jõudis eesti keelde selliseid sõnu nagu aabits,loss, heeringas ja käärid.

vanad sõnad

19. sajandil võeti ette põhjalik eesti kirjakeele kirjeldamine ja ühtlustamine. Trükki läksid mitmesugused eesti keele grammatikad, neist üks olulisemaid ilmus Eduard Ahrensi sulest 1843. aastal. Eesti keel jagatakse territoriaalsel tasandil mõtteliselt kaheks: põhja- ja lõunaeesti murreteks. N-ö eesti normikeele väljatöötamisel võeti aluseks aga põhjaeesti murded, kuigi tänaseni on eesti kõnekeel üsna varieeruv. Keele normimise üks põhilisi eesmärke oli ühtlustada kirjalike materjalide, näiteks kirikutekstide arusaadavust, et need oleksid üheselt mõistetavad kogu rahvale, olenemata nende elukohast või kõneldavast murdest.

 

Õigekeelsussõnaraamat kui normingute kogum

20. sajandist alates hakkasid järjepidevalt ilmuma sõnaraamatud, mis selgitasid kehtivaid keelenorme. Neid sõnaraamatuid tunneme õigekeelsussõnaraamatute nime all. Tänaseks on ilmunud enam kui kümme eestikeelset õigekeelsussõnaraamatut, neist esimene toodi avalikkuse ette 1918. aastal ning kõige hiljutisem avaldati täpselt 100 aastat hiljem – 2018. aastal. Kui võrrelda erinevatel aastatel ilmunud õigekeelsussõnaraamatuid, siis tähelepanelikum silm märkab seda, kuidas keelenormid on aastatega muutunud. Mis siis täpsemalt on muutunud? Võtame siinkohal ette mõned näited.

1. Tähendusnihked

Üsna palju on muutunud erinevate sõnade tähendused – mõnel juhul on sõna tähendus kitsenenud või laienenud, mõnel juhul vastandunud või täpsustunud. Näiteks sõna nilbe tähendas varem „lima, ila“ (EÕS 1925–1937), nüüd aga kasutatakse seda millegi siivutu või rõveda (ÕS 2018) tähistamiseks. Kui küpsis tänapäeval tähendab ühte konkreetset küpsetatud kondiitritoodet, siis enam kui 100 aastat tagasi soovitati seda kasutada küpsetatud toidu(aine) tähistamiseks.

uudissõnad

2. Uudissõnade pealetulek

Viimastel aastatel on hakatud populariseerima uudissõnade loomist, et pakkuda välja uusi, eestipärasemaid vorme seni kasutusel olevate võõrsõnade asendamiseks. Üks tuntumaid näiteid siinkohal on sõna taristu, mida pakuti välja sõna infrastruktuur asendusena. Kuigi ingliskeelset sõna podcast kasutatakse üsna tihti samal kujul eestikeelses kontekstis, siis ligi kümme aastat tagasi pakuti välja selle eestipärasema vastena taskuhääling, mis vaikselt on hakanud juurduma.

 

Kirjakeel ei peegelda kõnekeelt

Keelenormingute taustal on palju vaidlust tekitanud küsimus, mida tegelikult „õigeks keeleks“ loetakse. Kuigi õigekeelsussõnaraamatu nimetuski viitab sellele, et see raamistab ära õigekeelsusele omased tunnused, siis selline kontseptsioon ei peegelda tegelikku keelekasutust. Eriti ilmekalt nähtub see sellest, mis tähenduses kasutame mõningaid sõnu ja kuidas need tähendused vastanduvad normingutele. Allpool toome välja mõningad näited, mis pärinevad 2018. aasta ÕSist.

  • Vabanduse palumise tähenduses kasutatakse sageli nii sõna vabandust kui ka vabandan. Kui otsida ÕSist sõna vabandama, siis pakub see tähenduseks „andestama, andeks andma, õigustama“ ning ei soovita seda kasutada tähenduses „vabandust paluma“. Sellegipoolest on keeleuurijad täheldanud, et sõna vabandama kasutatakse endiselt mõlemas tähenduses.
  • Tööle kandideerimisel esitavad inimesed oma CV ehk elulookirjelduse; inglise keeles on selle dokumendi nimetus resume. Kui vaadata ÕSist sõna resümee, siis sõnaraamatu kohaselt tuleks kasutada seda tähenduses „kokkuvõte, kokkuvõtlik ülevaade“ ja mitte kui „elulookirjeldus“. Inglise keele mõjul kasutatakse sõna resümee rohkem just viimases tähenduses.
  • Tihti räägitakse kaasaegsest muusikast või kaasaegsetest töövahenditest, kuid ÕS selgitab, et kaasaegne tähendab kellegagi või millegagi samaaegset ning see pole sünonüümne sõnadega tänapäevane, nüüdisaegne või moodne. Soovitusest hoolimata on kaasaegne juurdunud rohkem viimases tähenduses – näiteks asub Tallinnas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.
  • Ka sidesõnade kasutus kipub olema keeruline, eriti kuna eesti keeles on oluliselt rohkem käändeid kui mõnes laialt levinumas germaani keeles. Nii seisab ÕSis märge, et sõna milline ei soovitata kasutada sidesõna mis tähenduses, vaid sünonüümselt sõnaga missugune.
  • Sõna sessioon soovitab ÕS kasutada tähenduses „istungjärk, tööperiood, sess, eksami- või õppesessioon“ ning mitte tähenduses „seanss, katkestamatu ajavahemik mingiks tegevuseks“. Sellegipoolest on harjumuspärane öelda, et inimene läheb fotosessioonile, mitte fotoseansile, või et konverentsil toimub mitu arutelusessiooni, mitte -seanssi. Küll aga kinno minnes räägitakse eeskätt filmiseansist, mitte filmisessioonist.

sõnaraamat

Õige keel on muutuv keel

Nende näidete valguses võib öelda, et „õige keele“ kontseptsioon on nihkuv nähtus. Kuigi keelenormingud aitavad ühtlustada keelekasutust, et vältida segadust või ebakõla, siis kõik reeglid ei peegelda tegelikkuses seda, kuidas inimesed iga päev räägivad. Kirjakeel pole sama mis kõnekeel ning kõnekeel areneb märksa kiiremas tempos kui kirjakeel. Just seetõttu on keelekorraldajate õlgadel raske koorem, kui nad peavad pidevalt käima kaasas kiirete keeleliste muutustega.

Emakeelekuu raames tasub mõelda, et eesti keel on mitmekesine ning igas Eesti nurgas (ja ka väljaspool riigipiire) kõneldakse natuke isemoodi. Ükski norming ei saa dikteerida, mida täpselt pidada „õigeks keeleks“ – iga murrak ja keelevariant on oma kontekstis õige. Keelenormingute olulisus siiski ei hägustu: nende eesmärk on ennekõike teha sõnumid selgeks ja lihtsaks tervele kõnelejaskonnale. Õige keel on individuaalne, kuid selge keel kogukondlik nähtus.

Aitame sul välisturule siseneda

Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.

Head tõlked viivad sinu äri uuele tasemele

Tutvu klientide tagasisidega

Otsisime tõlkebürood, et enda e-pood soome keelde tõlkida ja sõelal oli päris mitu valikut. Valisime lõpuks Toimetaja tõlkebüroo ja võin öelda, et oleme siiani selle otsusega äärmiselt rahule jäänud. E-poe tõlge oli küllaltki mahukas, seega leidsime iga natukese aja tagant siit-sealt tekstijuppe, mida olime unustanud tõlkesse saata. Tänu Toimetaja tõlkebüroo vastutulelikkusele saime aga alati töö väga kiirelt tehtud ning kogu e-poe tõlkeprotsess sujus kiiremini, kui olime algselt osanud oodata...

Punktid.ee

Korraldame suurüritust Tallinn Truck Show ning selle raames tellisime Toimetajalt pressiteate koostamise, pressiteate toimetamise ja pressiteate levitamise teenuse ning mõned tõlked. Jäime absoluutselt Toimetaja tõlkebüroo professionaalse suhtumise, kiiruse ja töö efektiivsusega rahule. Meie pressiteadet kajastati tänu Toimetaja heale tööle põhimõtteliselt kõigis eesti- ja venekeelsetes meediaportaalides. Soovitame 100%!

Forest Steel

Täname teid väga koostöö eest! Siiani on kõik tõlketööd tehtud professionaalselt, tõlkijad on pädevad ning tõlgitud tekstid, mis on tehnilised ja rasked, on mõistetavad ja korrektsed. Tõlkijad töötavad kiiresti ja peavad tähtaegadest kinni, mis on meile väga oluline. Klienditeenindus on professionaalne ja usaldusväärne. Ka hinnad on konkurentsivõimelised. Oleme teenusega väga rahul ja loodame seda meeldivat koostööd jätkata.

Icopal

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.