Täiusliku keele otsinguil: toki pona lugu
Kas oled kunagi olnud olukorras, kus oled tundnud, et olemasolevad sõnad ei suuda edasi anda sinu mõtteid ja tundeid? Aga kujuta nüüd ette, et peaksid suhtlema keeles, mis koosneb ainult sajastkonnast sõnast! Selles blogipostituses vaatamegi üht niisugust keelt – keelt, mis põhineb minimalismil ja optimismil, kantuna lootusest saada täiuslikuks keeleks. See on toki pona. Loe selle kohta lähemalt Toimetaja blogipostitusest.
Mis on toki pona?
Toki pona on tehiskeel, mille mõtles välja 2001. aastal Kanada keeleteadlane Sonja Lang. Lang on seda kirjeldanud kui inimkeelt, mille eesmärk on mõista „elu mõtet 120 sõnaga“. Toki pona ainulaadsus seisneb selle ääretult napis leksikas. Lang ise mõtles algselt välja umbes 120 sõna ning hiljem on keeleentusiastid ka omalt poolt mõne lisanud. Hinnangute järgi on võimalik see keel selgeks saada umbes 30 tunniga.
Huvi toki pona vastu on märkimisväärne ning selle õppijate ja kasutajate kogukond on üsna lai (mõistagi jäädakse arvuliselt alla näiteks esperanto keele õppijatele). Keel ja selle reeglid on kirja pandud teoses „Toki Pona: The Language of Good“ („Toki pona: headuse keel“), aga ka internetist võib leida hulgaliselt materjali, näiteks foorumitest ja veebikursustelt.
Lihtsuse võlu
Vaatame lähemalt, kuidas eespool mainitud minimalismi põhimõte toki pona sõnavaras avaldub. Näiteks verbide „sööma“ ja „jooma“ tähistamiseks kasutatakse toki ponas üht ja sama sõna. Leksika kompaktsus on saavutatud mitmesuguste võtetega. Üks tüüpilisimaid viise on predikaadi markeri (tähistatud lühendiga PRED) li kasutamine. Vaatame näitena kaht lauset:
1) mi pona li wawa ’Tunnen end hästi ja energiliselt’ (sõna-sõnalt ’Ma hea PRED energiline’);
2) suno li sike li jelo ’Päike on ümmargune ja kollane’ (sõna-sõnalt ’Päike PRED ümmargune PRED kollane’).
Toki ponas ei ole verbi „olema“ jaoks eraldi sõna. Selle asemel kasutatakse predikaadi markerit li, millel iseseisvat semantilist tähendust ei ole. Kasutades markerit li nimisõna või omadussõna ees, võib see toimida peidetud koopulana. Teise keelereegli järgi tuleb ka sidendi „ja“ tähistamiseks mitme objekti või predikaadi vahel korrata vastavat partiklit (antud juhul li). Subjektide sidumiseks kasutatakse aga sõna en.
Samuti on huvitav, kuidas kasutatakse eitust vastandtähenduse edastamiseks. Näiteks:
3) mi wawa ala ’Ma olen nõrk’ (sõna-sõnalt ’Ma energiline ei’).
Selles lauses markeerib eitussõna ala omadussõnaga „energiline“ tähistatule vastupidist omadust, st nõrka või jõuetut. Nagu eespool öeldud, on toki pona optimismist kantud ja see avaldub eriti ilmekalt just eituse kasutamisel. Selle keele sõnavara ei sisalda negatiivse tonaalsusega omadussõnu, millega saaks seisundit kirjeldada, mistõttu tuleb positiivseid omadussõnu kombineerida eitusega.
Tähendusloomes kasutatakse väga loomingulist lähenemisviisi. Hea näide on värvinimed:
4) kili ni li laso loje ’See vili on violetne’ (sõna-sõnalt ’Vili see PRED sinine punane’);
5) jan pona mi li moku e kili sike loje jelo ’Mu sõber sööb apelsini’ (sõna-sõnalt ’Inimene hea ma PRED söön OBJ vili ümmargune punane kollane’).
Nagu näha, põhineb sekundaarvärvide nimemoodustus värvide segamisel – violetne saadakse punase ja sinise segamisel ning oranž saadakse kollase ja punase segamisel. Huvitav on ka see, kuidas viimati toodud näites on tähistatud apelsini. Selleks ei ole kasutatud eraldi sõna, vaid on loetletud selle puuvilja füüsilised omadused. Samas näitelauses on marker e, mis toimib objekti markerina (tähistatud lühendiga OBJ). Objekti markerit on kasutatud ka järgmises näites, milles sõna „lusikas“ on esitatud üsna ebatavalisel kujul:
6) sina lukin e ilo moku ’Sa vaatad lusikat’ (sõna-sõnalt ’Sa vaatad OBJ tarvik sööma’).
Toki pona aluseks olev filosoofia
Toodud näidete põhjal võib öelda, et toki pona on tõepoolest minimalistlik ja kompaktne ning mõistete esitamine on lihtsustatud ja loogikal põhinev. See tekitab küsimuse: millistest ideedest Lang selle keele loomisel inspiratsiooni sai?
Usutakse, et sõnavara on sihilikult minimalistlik, kuid Lang ise pole seda lähemalt kommenteerinud. Mitmes internetifoorumis on oletatud, et Lang võis saada inspiratsiooni taoistlikest õpetustest ja soovis nende abil kujundada ka keelekasutajate mõtteviisi.
Taoism on ühtaegu nii religioon kui ka filosoofiline ideoloogia, mille sünnikodu on Hiina. Nimetus tuleneb hiinakeelsest sõnast dao, mis tähendab teed või teekonda. Dao kulg on ettearvamatu ja intuitiivne ning see on lahutamatult seotud meid ümbritsevate jõududega. Taoism rõhutab, et inimene saavutab täiuslikkuse, kui ta järgib dao kulgu. Lihtsus on seejuures üks põhielemente. Sellest lähtuvalt saab mingil määral mõista ka taoismi ja toki pona põhimõtete kattuvust – lihtsus viib täielikkuse või täiuslikkuseni. Keel on tööriist, mis ei peagi olema liiga keeruline, ning sirgjoonelisuse ja loogilisusega on võimalik saavutada isegi paremaid tulemusi (näiteks tähendusloomes). Toki ponas on lusikas lihtsalt üks tööriist, mida me kasutame söömiseks. Mõistagi võib vaielda, kas selline tähendus on piisav ja täielik või pigem mitmetimõistetav.
Peale taoismi on toki pona puhul esile toodud seoseid ka Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga (mida tänini kritiseeritakse) ja optimismiga. Need seosed avalduvad Langi eesmärgis kasutada toki ponat selleks, et suunata keelekasutajat positiivsema mõtteviisi poole.
Lisalugemist
Toki pona veebisait: https://tokipona.org
Omniglot: toki pona keel ja tähestik
