Tõlkimise lühiajalugu

• Esimesed tõendid kirjaliku tõlketöö kohta pärinevad teisest aastatuhandest enne Kristust. Tegemist on eepose „Gilgameš“ fragmentidega, mis on tõlgitud sumeri keelest erinevatesse Aasia keeltesse.
• Kaugele Kristuse-eelsesse aega jääb ka budistlike munkade tõlketegevus, kui mungad tõlkisid sanskritikeelseid tekste hiina keelde.

Antiikajast on säilinud märksa rohkem allikaid tõlkimise kohta. On näiteks teada, et Vana-Rooma luuletajad tõlkisid ladina keelde kreeka värsimeistrite teoseid. Teiste seas tegelesid tõlkimisega tuntud sulemehed Cicero, Terentius ja Horatius.

Kirjandusloolased usuvad, et just Terentiuse ja Cicero mõjul toimus tõlketegevuses oluline nihe: mõisteti, et kui kõike sõna-sõnalt tõlkida, võib õige tunne(tus) tekstis kaduma minna.

Cicero võrdles tõlkija tööd kunstniku omaga. Ta leidis, et iga sõna ei peagi tõlkima. Cicero hinnangul oli hoopis olulisem anda tõlkega edasi emotsioone.

Rooma impeeriumi kujunedes sai ladina keelest Väike-Aasia, Vahemere maade, Põhja-Aafrika ja nende aladega piirnevate territooriumide lingua franca.

• 3. sajandil eKr tõlgiti vana testament heebrea keelest kreeka keelde. Seda tõlketööd kutsutakse Septuaginta (ladina keeles ‘seitsekümmend’), kuna pühakirja tõlkijaid oli 70 või 72. Legendi järgi töötas iga tõlkija omaette suletud ruumis, isoleerituna teistest, ent kui nad kõik olid valmis saanud ja tekste võrdlema asuti, olid need viimse kui ühe kirjamärgini identsed.
• Rosetta kivi on aastast 196 eKr pärinevate raidkirjadega basaltplaat, mille leidsid 1799. aastal Egiptusest Rashīdi (Rosetta) linna lähedalt Prantsuse ohvitserid. Kivil on üks ja seesama dekreet kirjutatud egiptuse keeles (nii hieroglüüfilises kui demootilises kirjas) ning vanakreeka keeles.

• 4. sajandil m.a.j elanud budistlik munk ja õpetlane Kumāradžīva oli üks suurimaid ja viljakamaid budismi tekstide tõlkijaid hiina keelde. Ta tegutses tosin aastat Tangi keisririigi pealinnas Changanis keiserliku tõlkeameti juhina. Teda peetakse autentse tõlkestiili üheks rajajaks.
• 4. sajandil tegi paavst Damasus I preester Hieronymusele ülesandeks ladinakeelse piiblitõlke läbivaatamise. Uue parandatud tõlke aluseks pidi saama kreekakeelne uus testament. Hieronymus täiendas ka varasemaid piiblitõlkeid. Pühakuks kuulutatud Hieronymus on raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak.

Kirjakeeles jätkus Euroopas ja Lähis-Idas ladina keele domineerimine.

Kultuurielu ja tõlkimist mõjutas roomakatoliku kirik. Suurem osa tõlgitavast lugemisvarast oli vaimuliku sisuga ja tõlkijateks olid enamasti kirikutegelased.

• 9. sajandil elanud Wessexi kuningas Alfred Suur lasi ladina keelest inglise keelde tõlkida munk Bede koostatud „Inglismaa rahva kiriku ajaloo“ ja kristliku filosoofi Boëthiuse teose „Filosoofia lohutus”. Need kaks tõlget on olulised eelkõige seetõttu, et nad parendasid ja täiendasid inglise kirjakeelt.
• 12. ja 13. sajandil tegutses Hispaanias Toledo linnas tõlkijate kool. Kooli koondusid erinevaid keeli kõnelevad Euroopa õpetlased, kes tõlkisid filosoofilisi, usulisi, teaduslikke ja meditsiinilisi teoseid araabia keelest ladina, heebrea ja hispaania keelde.

• 13. sajandil elanud inglise õpetlane Roger Bacon oli esimene lingvist, kes leidis, et tõlkijal peaks olema põhjalikud teadmised nii lähte- kui ka sihtkeelest, et koostada hea tõlge. Bacon pidas tõlkija puhul oluliseks ka tõlgitava materjali head tundmist.
• 14. sajandi lõpul elanud Geoffrey Chaucerit peetakse inglise kirjanduse isaks ja keskaja suurimaks inglise luuletajaks. „Canterbury lugude“ autor Chaucer kasutas oma loomingus itaalia luule ja proosa mugandusi. Chauceri olulisim panus tõlkijana on see, et oma tegevusega pani ta maksma keskinglise keele õigused kohaliku keelena ajal, mil domineerivad kirjanduskeeled Inglismaal olid prantsuse ja ladina keel.

15. sajandi lõppu iseloomustab inglise ilukirjanduse õitseng. Populaarseks said Thomas Malory lood legendaarsest kuningas Arthurist. Malory tõlkis ja mugandas prantsuse ja inglise lugusid ning täiendas neid omaloominguga.

Ka 16. sajandil iseloomustas proosa ja luule tõlkimist tõlgendamine, mugandamine ja adapteerimine.

Taheti tõlkida nii, nagu oleks antiikaja autorid oma luuletused siin ja nüüd kirjutanud.

Tõlketegevust hoogustas trükimasina leiutamine 15. sajandi keskpaigas. Raamatutrükk sai nüüd käsitöönduslikust tööstuslikuks. Trükikunsti, täpsemalt plokktrükki, tunti Aasias juba 500 aastat varemgi, kuid see ei toonud endaga kaasa Johannes Gutenbergi leiutisega võrreldavat revolutsiooni.

• Trükimasina kasutuselevõtt tähendas lõppu ladina keele valitsusajale.
• Tõlketegevusele andis suurt hoogu usureformaator Martin Luther, kes uskus, et emakeelne kirjasõna aitab inimestel kristlikku sõnumit paremini mõista. Lutheri koostatud saksakeelne piiblitõlge aitas oluliselt kaasa saksa keele arengule.

• Piibli tõlkimisse ei suhtutud kohe hästi. Näiteks inglise tõlkija ja õpetlane William Tyndale hukati 1536. aastal, kuna mees püüdis pühakirja inglise keelde tõlkida.
• Asteegist orjatar La Malinche õppis peale hispaania keele ära veel terve hulga Kesk-Ameerika põlisrahvaste keeli. La Malinche oli 16. sajandi esimesel poolel enam kui kümme aastat hispaanlaste juhile Hernán Cortésile tõlgiks ja teejuhiks asteekide impeeriumi vallutamisel.

Olulisi tõlkeuuendusi tegi 17. sajandi II poolel inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik John Dryden, kes tõlkis inglise keelde antiikaegseid ja ka hilisemaid autoreid. Dryden tõi inglise keeles käibele mitmeid uusi sõnu ja kirjandusloolisi termineid. Tõlketeoorias eristas Dryden esimesena kolme tõlketüüpi: metafraasid, parafraasid ja imitatsioon.

18. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsioon ja diplomaatia areng tõid kaasa vajaduse dokumenditõlke järele.

• 18. sajandil elanud saksa filosoof, teoloog, luuletaja ja tõlkija Johann Gottfried von Herder leidis, et tõlkija peaks alati tõlkima mõnest teisest keelest oma emakeelde ja mitte kunagi vastupidi. Ta arvas, et võõrkeelest emakeelde tõlkides on tõlkekvaliteet oluliselt parem.
• Tõlgete täpsus jättis toona veel soovida. 18. sajandil oli tõlkijate peamine eesmärk pakkuda lugejale soravat ja ladusat teksti. Kui tõlkijale tundus, et kirjutises on kohti, mis on ebaolulised või võiks lugejat tüüdata, jäeti need lihtsalt välja. Tõlkija isiklik väljenduslaad oli olulisem kui lähteteksti autentsuse edasiandmine.

• 19. sajandil muutusid tõlked täpsemaks ja tekkisid ka uued tõlkestandardid.
• Inglise tõlketeadlane J. M. Cohen on öelnud, et 19. sajandi tõlkekreedoks oli „tekst,ainult tekst, ja ei midagi muud kui tekst“ koos selgitavate märkustega. Märkuste lisamisega oli viktoriaanliku ajastu tõlkijatel kombeks lugejatele pidevalt meelde tuletada, et nad loevad võõrast klassikat.

20. sajandi tõlketegevuse üks olulisemaid uuendusi oli akadeemilise tõlketeaduse kui distsipliini loomine. 1950ndate lõpus ja 1960ndatel loodi teadusharu ja instituudid, mis uurisid kõiki tõlkimise vorme, ilma et need oleksid seotud ainult lingvistika või kirjandusteadusega.

Samal ajal hakkasid ilmuma lingvistikakesksed tõlkeuurimused.

• II maailmasõja ajal ja järel hakati otsima võimalusi masina abil keelte tõlkimiseks.
• Nürnbergi kohtuprotsessil kasutati esimest korda sünkroontõlget.
• aastatel sai masintõlge teadustöös reaalsuseks. New Yorgis toimus Georgetowni Ülikooli ja IBMi koostöös välja töötatud esimese automaatse tõlkesüsteemi avalik esitlus. Selle käigus tõlgiti ligikaudu 60 hoolikalt valitud lauset vene keelest inglise keelde.
• Järgmistel kümnenditel kasvas huvi erinevate masintõlke mudelite vastu.
• Tekkisid erinevad tõlketeadlaste ja teooriate koolkonnad ning uurimisvaldkonnad.

Tõlkimise uurimine on nüüd akadeemiline interdistsipliin, mis hõlmab paljusid õppevaldkondi (võrdlev kirjandus, arvutiteadus, ajalugu, lingvistika, filoloogia, filosoofia, semiootika, terminoloogia).

Tõlkimisest on saanud ülemaailmne äri. Tõlketeenuse kui ärivaldkonna väärtuseks on hinnanguliselt üle 33,5 miljardi dollari.

Põhiosa globaalsest tõlketegevusest on koondunud Euroopa ettevõtete kätte.

Jätkub tõlkevõimekusega tehisintellekti arendamine.

https://www.preceden.com/timelines/306305-the-history-of-translation

https://www.kwintessential.co.uk/blog/general-interesttranslation/the-history-of-translation

https://www.languageconnections.com/blog/history-of-translation/

https://archive.org/stream/translation-history/translation-history_djvu.txt

https://www.altalang.com/beyond-words/6-major-moments-translation-interpretation-history/