Vadja keel – meie lähim sugulaskeel
Vadja keel on üks väiksemaid läänemeresoome keeli. Ühtlasi on see eesti keele lähim sugulaskeel: nimelt peetakse vadja keelt eesti keelega isegi sarnasemaks kui võru keelt.
Kahjuks on vadja keele kõnelejate arv viimastel aastasadadel jõudsalt vähenenud. Kui 1848. aastal märkis baltisaksa ajaloolane Peter von Köppen vadjalaste arvuks 5148, siis 1942. aastal luges keeleteadlane Paul Ariste kokku 300–400 vadja keele oskajat. Praegu oskab votoloog Heinike Heinsoo andmetel vadja keelt kõigest umbes neli vadjalast.
Siiski ei tähenda ka nende väheste kõnelejate keeleoskus seda, et omavahel pidevalt vadja keeles vadistada saaks. Pigem on tegu eakate inimestega, kes on õppinud keelt oma vanavanematelt ning saavad sellest üsna hästi aru, kuid omavahel ei kõnele. Venemaal elavad vadjalased räägivad juba mitmendat sugupõlve vene keelt ning igapäevasest suhtlusest kadus vadja keel täielikult selle aastatuhande alguses.
Kus vadjalased elasid?
Vadja külad on traditsiooniliselt asunud Narva jõest idas Ingerimaal, mis jääb tänapäeva Venemaa Leningradi oblasti aladele. 13. sajandi algul olid vadjalaste alad isegi suuremad, ulatudes tõenäoliselt Kirde-Eestist Ižora jõeni ning Soome lahest Oudova (Gdovi) linnani.
Külad, kus veel eelmise aastatuhande lõpus vadja keelt kuulda võis, on Jõgõperä (vene keeles Krakolje), Liivtšülä (Peski) ja Luutsa/Luuditsa (Lužitsõ). Kuna elatud on Venemaa aladel, on vadjalased olnud enamasti õigeusklikud.
Vadja kultuur oli rikas rahvapärimuse poolest. Usuti metshaldjatesse ja veevaimudesse, keda võeti elu loomuliku osana. Ka eelmise sajandi lõpus elanud vadjalased mäletavad aega, mil igas külas oli teadja ning loitsudega ravitseja (vadja keeles tiidäjä).
Kuidas vadja keel kõlab?
Vadja keel sarnaneb paljuski eesti keelega ning sellel on tüüpilised läänemeresoome keelte tunnused, nagu pearõhk esimesel silbil, astmevaheldus ja täpitähed. Eriti iseloomustab vadja keelt rohke õ-tähe kasutamine. Vadja keele kõige eriomasem tunnus on häälik č, mida hääldatakse kui tš. Näiteks „küla“ on vadja keeles čülä ja „keel“ čeel. Vadja keele kirja panemiseks kasutatakse ladina tähestikku.
Vadja keelt puudutav ülesanne esines ka 2018. aasta eesti keele riikliku olümpiaadi piirkonnavoorus. Kasutatud mõistatused illustreerivad, kui sarnane on vadja keel eesti keelega:
Kahs velliä eläväd üli tee, a tõin tõissa eväd näe. (Silmäd)
Kaks venda elavad üle tee, aga teineteist nad ei näe. (Silmad)
Rihi täünä väčejä, ühtäči et tunnõ. (Jälled)
Tuba täis rahvast, ühtki sa ei tunne. (Jäljed)
Tehäs silta ilma čirveitä, ilma nagloit, ilma vajotõssa. (Jää)
Tehakse sild ilma kirvesteta, ilma naelteta, ilma tugipuuta. (Jää)
Seda, kuidas vadja keel vestluses kõlab, saab kuulda näiteks 2000. aasta dokumentaalfilmist, mis käib ühe pühendunuma votoloogi Paul Ariste jälgedes. Filmis räägivad vadjalased oma ajaloost, rahvauskumustest, loitsudest ja rituaalidest.
Milline on vadja keele olukord praegu?
Vadja keel hingitseb edasi iseõppijate toel. Vadja keele huvilised, kellel ei pruugi küll olla vadja juuri, on vadjalastega kontaktis olnud ja keele ära õppinud. Üks selline näide on Heinike Heinsoo, kes on muuhulgas välja andnud vadja keele lugemiku ja sõnastiku „Vad’d’a sõnakopittõja“ (2015) ning kirjutanud vadjakeelse jutukogu „Suuri päive“ (2018), mis oli esimene vadjakeelne ilukirjanduslik originaalteos. Samuti on ta tõlkinud vadja keelde „Asterixi“ koomiksi.
Vadjakeelsete teoste kirjutamine ei ole aga lihtne töö: nimelt on vadja keel ainuke läänemeresoome keel, millel ei ole traditsiooniliselt olnud kirjakeelt. Kirjakeelt hakkasid vadja keelele looma iseõppijad alles paar aastakümmet tagasi. Raskusi valmistas ka asjaolu, et vadja keelel on palju erinevaid murdeid: ehkki keel on väike, oli isegi üsna lähestikku asuvate külade elanikel keeruline üksteisest aru saada. Vadja kirjakeele aluseks otsustati võtta Luutsa ehk Luuditsa küla murre.
Praegu tegutseb Luutsa külas vadja muuseum, kuhu vähesed keeleoskajad kogunevad aeg-ajalt keelt harjutama ja meenutama. Lisaks asub Narvas Vadja Kultuuri Selts, mille eestvedaja on vadja juurtega muusik ja kunstnik Ekaterina Kuznetsova. Kuznetsova on valmistanud vadja memmedele rahvariideid ning loonud ka Youtube’i kanali, kus jagab vadja keeles vadja retsepte, laule ja jutustusi.
Vadja keelt saab õppida Tartu ülikoolis ning paaris Soome ülikoolis. Eesti Keele Instituut on andnud välja ka vadja keele sõnaraamatu, mida kirjeldatakse kui mälestusmärki vadja keelele.
