Kui keeles kohtuvad huumor ja loovus: põgus sissevaade kalambuuriloomesse

Mari-Liis

Blogi, Eesti keel, Keeled18 oktoober, 2023

Kalambuur on sõnamänguline nali, mis paneb ühtaegu proovile nii autori huumorisoone kui ka sõnaosavuse. Eestlaste hulgas on kalambuurid kogunud viimastel aastatel populaarsust ennekõike tänu eesti keele populariseerijale Keiti Vilmsile. Alljärgnevas postituses vaatamegi lähemalt, kuidas ühest lihtsast väljendist sünnib tabav kalambuur.

Termin „kalambuur“ on tulnud eesti keelde prantsuskeelsest sõnast calembour, mis tähendab sõnamängu. Kalambuur (inglise keeles nimetatakse seda pun’iks) kujutab endast mitmetähenduslikku sõnamängu, millel on üldjuhul humoorikas või retooriline alatoon. Walter Redfern on öelnud, et kalambuuri kaudu koheldakse homonüüme ehk samakujulisi sõnu sünonüümide ehk samatähenduslike sõnadena. Just oskus peita kaks või enam tähendust ühte fraasi on see, mis näitab kalamburisti keelelist teravust.

Kuidas kalambuure luuakse?

Populaarsusest hoolimata on kalambuuri käsitlevate uuringute hulk Eestis napp. Üks tähelepanuväärsemaid kalambuuriuurijaid on Airika Harrik, kes analüüsis oma magistritöös (2019) Facebooki grupi KalambuuR näitel, missuguseid eestikeelseid sõnamänge luuakse ning milliseid võtteid selleks kasutatakse. Grupis tehtud postituste põhjal rühmitas ta kalambuurid kaheks – sõnalisteks ja pildilisteks.

1. Sõnalised kalambuurid

Sõnalised kalambuurid koosnevad ainult tekstist. Nende loomisel eristas Harrik viit võtet. Kõige levinuma võttena nimetas ta paronüümiat ehk kalambuuri esitamist sarnassõnade abil, näiteks kalambuuris päev on lühike, ööbik on paronüümiks fraas öö pikk. Palju kasutatakse ka polüseemiat ehk mitmetähenduslikkust, nagu on tehtud ühe koristusfirma sõnamängulises tunnuslauses Meie teenus on üle prahi! Lisaks täheldas Harrik KalambuuRi postitustes homofooniat ehk samakõla (Kes ostis uue Nissani, kas Kai?, milles mängitakse automudel Nissan Qashqai nimega), homonüümiat ehk samakujulisust (jooksin Lätis) ja homograafiat ehk ühise kirjapildiga sõnade kasutamist (must see, mis kirjapildilt sarnaneb ingliskeelse fraasiga, aga häälduselt ja tähenduselt erineb sellest).

Lause tasandil esineb moodustusvõtteid rohkem. Vaadeldud postitustes oli enim väitlauseid, milles kirjeldatakse mingisugust tegevust, olukorda või tingimust (Paksuamet pani paksuvõlglased dieedile). Üsna sagedased moodustusvõtted on ka sõnastikukirje (Hobulausuja teise sõnaga? – Ruunamudija.) ja seletuseta mõiste (paavstupüha), mille korral on kesksel kohal mingisugune vahva uudissõna. Harvemini leidis Harrik näiteid sellistest kalambuuridest, mis olid esitatud kas küsimuse (Kas on võimalik saada majade renomeerimise toetust?), hüüatuse (Ära kimbuta mind oma lilledega!), moto (Esmaspäev – hädala algus) või dialoogina (Mul naine keetis hea supi kokku! – Mis tegi siis? – Frikadelle.).

Mõnikord võib aga kalamburist meisterlikult kasutada korraga mitut moodustusvõtet. Harrik täheldas KalambuuRi grupi postitustes lause tasandil veel nelja võtet, mille abil sõnamäng tabavalt kõlama panna: kuhjamine ehk ühe moodustusvõtte mitmekordne kasutamine ühes sõnamängus (paelussinahkne peapaeluss), paradoks (Kriisipuder, kriisihelbed ja kriisigaletid. Kriisipulgad ka. Kriis kanaga.), sõnade esitähtede äravahetamine (parem vasak kui pasak varem) ning sõnaosiste ümberpööramine ((Keskera)KonnasVend).

2. Pildilised kalambuurid

Pildilised kalambuurid koosnevad pildist ja tekstist ning kumbagi elementi ei saa eraldiseisvalt vaadelda, kuna just nende kombineerimisel tuleb esile kalambuuri terviklik mõte. Pildilist sõnamängu kujundatakse kolmel viisil. Näiteks lisatakse tekst kas otse pildile või pildi juurde; tihti kasutatakse ka juba teksti sisaldavaid pilte, millele omakorda lisatakse selgitav või täpsustav saatetekst.

Pildilise kalambuuri tekstiosa moodustatakse sõna ja lause tasandil samade võtetega nagu üksnes sõnalisi kalambuure. Sarnaselt sõnaliste kalambuuridega, kasutatakse ka pildilistes kalambuurides lause tasandil lisavõtteid, mis on omased just pildinaljadele. Harrik toob välja neist kaks: meedia- ja sildinaljad. Meedianaljad sisaldavad humoorikaid kuvatõmmiseid või väljavõtteid televisioonisaatest, ajalehest või mõnest muust meediumist. Sildinaljad pärinevad aga, nagu nimigi viitab, tänava-, toote- või reklaamsiltidelt.

Eesti kalamburistide looming

Eesti inimesed on alati heast naljast lugu pidanud. Sõnamänge armastasid Ilmar Laaban, Artur Alliksaar ja Andres Ehin. Mart Kangur, Siim Pauklin, Kaupo Meiel ja paljud teised viljelevad kalambuurikunsti tänini. 2018. aastal ilmus kogumik „Verbaarium“, mis koondab kõik aastail 1985–2001 ajakirjas Pikker ilmunud rubriigi „Verbaarium“ naljad – ligi kaks tuhat lõbustavat väljendit umbes viiesajalt autorilt. Leidlikke sõnamänge on ilmunud mitmelt autorilt ka viimasel ajal.

Tänapäeva üks tuntumaid kalamburiste on Säutsupääsukesena tuntud Keiti Vilms, kelle sulest on ilmunud kaks kalambuurikogu. Vilmsi looming on pälvinud nii lugejate kui ka kriitikute heakskiidu. 2017. aastal tunnustati teda aasta keeleteo rahvaauhinnaga, aasta hiljem nomineeriti nii tema esikteos kui ka Twitteri postitused Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnale.

Esimene Vilmsi kalambuurikogu oli „@keitivilms. Eesti esimene säutsukogumik“ (2017). Paar aastat hiljem lõi ta kampa Mart Juure, Contra ja Oliver Lombiga, kes olid samuti kalambuuriloomes kätt proovinud, ning nende koostöös valmis mahukas kogumik „Poeetiliselt korrektne“. Eelnevalt oli sama nelik astunud üles ka kirjandusfestivalil HeadRead, kus sõnamänge kanti ette spetsiaalselt selleks korraldatud kalambuuriõhtul. Kalambuurikogumiku on avaldanud ka Oliver Lomp („Täiesti Lomp“, 2017).

Lisaks tuntud kirjanikele ja luuletajale leidub Eestis veel sadu kalambuuriviljelejaid. Nad on koondunud Facebooki gruppi KalambuuR, mille tutvustuses on öeldud: „Grupp on ette nähtud eesti keele mõnusaks väänamiseks, kus teatud tähendusega sõnad pannakse uude valgusesse või mõne tähe vahetamisel muutub sõna tähendus. Näiteks: lambipirn = juhuslikult tekkinud hea nali.“ Grupil on liikmeid üle 25 000 (2023. aasta andmete järgi) ning uusi sõnamänge postitatakse iga päev. KalambuuRis ilmuvad just eestikeelsed sõnamängud. Võõrkeelseid kalambuure saab lugeda aga Facebooki grupis Kalampunn, millel on praegu alla 1000 liikme ning ka postitusi ilmub harvemini kui KalambuuRis.