Aiaromantika

Tere õhtust, mu Microsoft Word,
täna siin jahedamas, veidi pimedamas toas,
tõmban arvutit enda poole taas nagu siis,
mul hea laud ja pehme, kuninglik, tool on siin.

Siinpool teisiti on kui teisel pool, maja taga,
seal on männipuud ja valge kaminasuitsujada.
Need männid suviti on kui mereäärne tunne
ja õhtupäikse panoraam ja selle ebamaine mulje.

Päiksepaistest soe on maja teise külje toas,
seal ei tunne õhtu jahedat paari kraadi maas.
Seal on tuppa kuulda värskes õhus olijate paar,
laste mäng ja kilked, muruniitmismaad.

Orhidee alt kiikan vastasnaabri aeda,
seal perenaine on just vaatamas
muru vahelt oma lilleaeda.

Mullegi siit paistab nende puidust terrass
ja kui neil on, siis nende salalaegas.
Neil kõnnib seal üks imeilus vöödiline kass
ja tihtipeale jalutab ta mööda tagaaeda.

Olen teda puu peal peesitamas näinud,
neil on korras kiviktaimla stiilis aed,
kuid rohkem on ta siiski ära põõsa taha läinud
ja mõnikord teda terrassi peal päikest võtmas näeb.