Emud ja paabu
Emumäel emusid ei ole,
ka mitte jaanalindu.
Ilus ikka on, mitte kole.
Vihmast värsket õhku tõmban rindu,
kui üks pulstun’d koeraniru
tuleb, nuusutab mu varvast.
Ah, sa sinder! – mõttes kirun
ja hellalt sügan krantsi karvast.
Mu teekond ülesmäge jätkub,
maha jäävad jäljed porised.
Jõuan lombini, vaatan endal näkku.
Vau, paabulind! – vaikselt torisen.
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
Vaata parimaid luuletusi
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.