Ja mindki ootab majakene mere ääres

Mulle on alati see vana laul meeldinud.
Ja teised heatahtlikult itsitavad,
et ma jälle vanadekodu laule kuulan.
Ja teised ei saa aru,
et see laul ei räägi hülgehallist merest,
vaid majakesest mere ääres,
mis igaühte meist ootab.
Ei-ei, kõik inimesed ei pea
ühte vanasse puumajja ära mahtuma.
Igaühte ootab ikka oma uberik.
Saad täitsa ise valida,
kas kasutad maja kõrval olevat kuivkäimlat
või ehitad sisse 21. sajandi vesikloseti.
Võid isegi maja katuse maha lammutada,
et öösiti sillerdavat tähistaevast vaadata
ja mere rahustavat kohinat kuulata.
Sa võid seda kõike teha,
sest see on sinu maja ja sinu rahu.
Ja mindki ootab majakene mere ääres.
Seal ootab sügav õndsus ja hingeline tasakaal.
Millalgi tuleme majakestest välja,
ja seame sammud maailmalõpu kohviku poole.
Seal kunagi kohtume kõik.