Käisin metsas

Käisin metsas. Pärast kurb oli olla.
Nuga näpus ja seenekorv käes.
Sinna põliste mändide alla
ma iialgi varju ei läe.
Lihtsalt, metsa enam ei olnud.
Lageraiest jäänd otsatu lank.
Selleks hirmuks mu meel valmis polnud.
Nüüd see koht on nii kõle ja kalk.
Kuhu linnuke nüüd punub pesa?
Ümberringi ei ühtegi puud.
Kuulen kodutu metslooma kisa.
Ei siit loota olegi muud.

vormsi-luuletused

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:

Vaata parimaid luuletusi

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.