Kivi peal
Hüppan paari sammuga kivile,
mis kunagi oli nii suur.
Mõtlikult lehed harali
ta kohale kummardub puu.
Väsinud kellukakeral
veel vapralt püsti pea.
Päikeselaikude sära
möödunut meeles ei pea.
On alati päike ja puu
ja korraks vaid kellukakera
ja kivi on ikkagi suur
ja ikkagi väike mina.
Foto: Johannes Arro
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
Vaata parimaid luuletusi
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.
Aitame sul välisturule siseneda
Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
Usalda oma tõlge meie kätesse. Tõlgime kiiresti ja täpselt.
Mõned Toimetaja tõlkebüroo kliendid
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.