kodu

kodu on ju alati seal, kus on süda, öeldakse
minu kodu jääb alati sinna Kesk-Eesti metsade vahele
minu kodu jääb hingama sinna rabade maale, Raplamaale
kus väiksena pättust sai tehtud
kus järves sai ujutud ja kaane püütud
kus ratastega pikki vahemaid sõidetud
kus marju sai korjatud, rabades ekseldud
kus korra sai vanaemaga seenel äragi eksitud
kodu on seal, kus ema punub patse
kodu on seal, kus huultel kaevuvee ja kasemahla maitse
kodus saab alati uinuda vaikselt
kodus võid tunda end alati paikselt
isegi siis, kui suuremaks saad
isegi siis, kui selja taha jätad need heinamaad
isegi siis, kui hinges on raske ja
tahaks vaid karjuda
kodu jääb alati koduks ja kusagil mujal
ei olegi vaja ära harjuda
mu koduks on Hagudi, nagunii