kure kurb kluuksatus

kure kurb kluuksatus

kaikub rabas lauges

taustaks tedre kudrutus

kostab kuskilt kaugelt

 

uduloori pehmes kaisus

vana käänuline mänd

seisab vaikselt lauka serval

taamal vennaks pehkind känd

 

vaikus vaikselt võimust võtab

kuuled kuidas kukub tilk

võrgult mille ämblik kudus

pärleid niidil märkab pilk

 

valgest vatist õite meri

õitsev sookail mõrkjalt lõhnab

kirkavärvilisel samblal

koha leidnud kased kõhnad

 

laisalt üle puude piiri

tõuseb hommikune päike

mõistad, loodus suur on

ja sina ise üsna väike.

seli raba luuletus

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:

Vaata parimaid luuletusi

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.