Liinakuru öö
Muutub ilma lõpus tõeseks meelepettki,
unub kärsitus ja õige-väära pulm
maalib lõputult elliptilisi hetki,
millest hommikuks saab tabamatu ulm
Rühib armuujel Sisyphose mäkke
mõte Sinust, vaimuvetel vallatuil
ujub eevarüüdes pruunisilmseid näkke
hinges pisarad, kuid irvitused suil
Avab ukselävi harrast pimedikku,
hüüab naerusuine Õpetaja pea:
tule astu sisse, otse igavikku
meil on soe ja hea!
Ja enne veel, kui vastatagi tihkan,
saab selgeks allpool Orioni vööd,
et ainus surmajärgsus, mida tõesti ihkan,
see oleks igavene Liinakuru öö
*Liinakuru talu, kus kirjandustudengid igal aastal kevadkooli peavad, asub Võru- ja Valgamaa piiril, äkki isegi maailma lõpus
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
Vaata parimaid luuletusi
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
Usalda oma tõlge meie kätesse. Tõlgime kiiresti ja täpselt.
Mõned Toimetaja tõlkebüroo kliendid
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.