Luuletus Pikasillast
Pikal sillal pikad varjud
õhtuks pikaks veninud.
Päike kuldab jõge laisalt
siia-sinna tüdinult.
Mina aga naudin valgust
valgust õhtust ilusat.
Piki jõge tõmban poognaid
poognaid jõudsaid mõnusaid.
Pikasilla on mu kodu
lapsepõlve suvedes.
Ikka kisub maale koju
laias ilmas ekseldes.
Liivatee ja nõtke kummel
häbelikud kellukad
nopin vaasi, naudin ilu –
kõrre otsas maasikad.
Varvastega paitan muru
äsja niidet… lõhnavat
Sisse hingan puhast elu
Eesti ilu kaunimat.
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
Vaata parimaid luuletusi
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
Usalda oma tõlge meie kätesse. Tõlgime kiiresti ja täpselt.
Mõned Toimetaja tõlkebüroo kliendid
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.