Luuletus Pikasillast

Pikal sillal pikad varjud
õhtuks pikaks veninud.
Päike kuldab jõge laisalt
siia-sinna tüdinult.

Mina aga naudin valgust
valgust õhtust ilusat.
Piki jõge tõmban poognaid
poognaid jõudsaid mõnusaid.

Pikasilla on mu kodu
lapsepõlve suvedes.
Ikka kisub maale koju
laias ilmas ekseldes.

Liivatee ja nõtke kummel
häbelikud kellukad
nopin vaasi, naudin ilu –
kõrre otsas maasikad.

Varvastega paitan muru
äsja niidet… lõhnavat
Sisse hingan puhast elu
Eesti ilu kaunimat.