Männimetsa – sünnikoht

Mihkli talu kaunis kohas –

küngaste ja kuplitega,

järvede ja ojakestega –

Valgamaa Karula külas.

Eesti mehe, Mihkel Maksi,

endise mõisapuusepa,

rohtaed oli korrapärane –

taluaiana omapärane.

Aiaosad nelinurksed,

ilupuugrupid kolmnurksed,

kruusatatud aiateed –

justnagu mõisapargiteed!

Talu viljapuude aias

sirged viljapuude read.

Tikrid, sõstrad marjaaias.

Olid isegi pamplite read!

Talu sissesõiduteed

palistasid arukased.

Pikad hekid piiretena,

aiateede ääristena

tuulehooge takistasid

ja õiteilugi pakkusid.

Idas – läänes kuusehekid –

õue piire hoidvad hekid.

Taluõu kui „mägine“ paik:

maja kühmukese otsas,

loomalaut aga all lohus,

mille taga kõrgub küngas –

kaitsealune Anumägi –

põhjatuulte takistaja.

Läänes on tal „kaksikmägi“ –

männikuga Pellemägi.

Lubikrohviga elumaja

päiksetõusupoolses otsas

on pühad pärnad kaarena –

taevavõlvi sümbolina.

Maja trepist rajakesed

allapoole looklesid:

üks radadest aida poole,

teine aga tiigi poole.

Talu sissesõidu kruusast

tee, lookles kauni kaarega

ümber maja ukse ette,

et saaks ikka otse treppi.

Tiik on suur ja ümmargune,

nagu rõngas – elujõu sümbol.

Tiigi kaldal on suitsusaun,

kahe hõbepaju kaisus.

Tiigi ümbrust kaunistasid

lõhmused ja sinikuused.

Veepinnal uhkeldasid

suured valged vesiroosid.

Puukuur oli saanud koha

elumajast kõrgemale.

Taluhooneist madalamal

kössitas aga heinaküün.

Heinaküün oli niiduveerel.

Seal, kust lapsed korjasid

kisselliks hapuoblikaid

ja kus ojakene veeres.

Välipeldik aida kõrval,

suure õunapuuga kõrvu.

Õunadki olid selles puus

justkui sulav mesi suus.

Mihkel kaevu ei kaevanud.

Seda vist vajagi polnud?

Talumaa oli rikas lätteist.

Ainult vali, kust võtta vett.

Põliskaskede väravast

on mindud ja tallu tuldud.

Hingedemaale lahkutud.

Punaste poolt vangi viidud.

Ajast aega on talus elatud.

Põldu ja lapsi haritud.

Viletsustki kannatatud,

kuid enam häid päevi nähtud.

Koha looduselementide

ja sümbolite kooskõla

on loonud talukohale

eluks vajaliku energia.

Tahan sinna minna üha,

kuulda männimetsa müha,

näha päikese sillerdust

suurel kodutiigi pinnal.