Männimetsa talu lugu

Mihkli lugu

Mõisate riigistamisel

rüütlimõisa puusepp Mihkel

vabanes mõisaametist –

taluperemees sai temast.

Oli vabadus, oma riik,

oma talu ja oma maa.

Oli helge aeg elus!

Mihklil tööd laabusid talus.

Päiksetõusule avatud,

läänetuulte eest varjatud

Karula küngaste vahele,

Männimetsa servaalale,

endisele mõisamaale

mõõdetud asundusmaale,

kerkisid uue  alu hooned –

Männimetsa talu hooned.

Elumaja sai suured aknad,

mida külas polnud nähtud.

Istutati puud ja hekid,

nagu mõisaski oli tehtud.

Talus kerkis kõrvalhooneid,

nii kuis oli eesti kroone.

Talul oli võlakoorem –

tuli säästa eesti kroone.

Sestap oma pere lapsed

mujal elatist teenisid.

Pere nooremadki lapsed

omil põllumail töötasid.

Polnud mõisat veekoguta

oma elus puusepp näinud.

Tema talugi ei saanud

mõistagi läbi tiigita!

Soostund allikasest lohust,

saigi tiik, vaat, suursugune!

Põllumuldadele mudast

sai aga ramm suurepärane.

Talu pilgupüüdja rohtaed –

Mihkli vaimu kosutusaed,

kujunes liikide rikkaks,

aga ka sortide rikkaks.

Ei juurelnud ta: mis on elu,

vaid kuidas seda elada

nõnda, et talu areneks

ja lapsed hariduse saaks.

Mihklit elutarkus aitas –

kuidas põldu õieti pidada,

millist puud metsast saagida.

Isalt päritugi aitas!

Jättis põndakud karjamaaks

ja niisked niidud heinamaaks.

Jäid alles pärandkooslused –

need pärismaised kooslused.

Talle vaimujõudu andis

usk hingestatud loodusse.

Nõnda pereisa Mihkel

asundustalu põlistas.

Perre sündis üheksa last.

Täisealiseks kasvas kuus last

Kaks poissi neist järve uppus.

Punapolitsei neiu hukkas.

Elisabeth, Mihkli naine,

suure Murra talu tütar,

Jeesusele pühendunud

hooliv taluperenaine.

Ta kangastelgi lõgistas

ja pärimusi jutustas.

Taluõu tema pärusmaa,

kui vaja, siis ka heinamaa.

Elisabethi lookesed

ravimtaimede eluväest,

ja uskumused sõnaväest

laste tarkuseks lõimusid.

Vastasmõjus talukoha

imelise loodusega,

ja talu vaimueluga,

arenesid omailmaga

talu kaunid võsukesed

tütred: Rosalie, Thusnelda,

Vilma, Elisabeth ja Linda,

tulevane peremees Karl.

Karli lugu

Karlist peremeest ei saandki!

Kolhoosikord käest võttis maa,

tõi kolhoosikarja lauta.

Sellest Karl üle ei saandki!

Naise võttis ta Võrumaalt.

Tööka, näpuosava naise

Therese Kuljusmetsalt.

Ta ei saanud perenaiseks,

vaid karjanaiseks kolhoosis

kes pidi rügama farmis

ja kodumajapidamises.

Laste tuleviku nimel!

Therese ja Karli lapsed –

Helbe, Aime, Malle, Enno

Ene – laia ilma lendasid.

Pesahoidjaks jäi poeg Tõnu.

Tõnu lugu

Taas vabadus on Eestimaal!

Taasiseseisvunud kodumaal

on Männimetsas taas talu.

Peremehel nimi Tõnu!

Ta raskeid aegu trotsides,

töö- ja elumured seljatas.

Omaenese tarkusega

vanaisa talu taastas.

Uusi hooneidki ehitas:

elumaja keskküttega,

piimakarjale uue lauda

tiigi äärde uhke sauna.

Haris põldu, niitis heina,

kõiki töid ta oskas teha;

ikka koos perenaisega –

oma küla Merikesega,

kel haridus erialane

ja eluhoiak ratsionaalne.

Ta ei põlanud laudatööd,

ega traktoriga põllutööd.

Tänu sihikindlusele,

talupere ühistundele

tuldi välja võitjatena

talunduse madalseisust.

Sai Eesti Euroopa Liidu

täieõiguslikuks liikmeks,

ja talul õigus ÜPP toetusteks.

Need väärtustasid taluelu!

Talu kasvas ja arenes

käibelt ja tehnoloogialt,

kasumlikult ja pindalalt.

Elujõuliseks arenes!

Merle, Mihkel – talulapsed,

talutöid tehes kasvasid.

Vanemad innukalt laste

haridusse panustasid.

Tõnu talupojamõistus,

ja uuendusvalmidus

jalgu jäid tehnoloogiale;

alla poja teadmistele.

Mihkli lugu

Talu perepoeg Mihkel

põllumajandust studeeris

ja MAKi projekte kirjutas,

mitmekesistamaks tootmist.

Nüüd on Männimetsa talu

järjepidevalt arenev,

majanduslikult jätkusuutlik,

küla mahetootmistalu.

Mihkel aktiivne ameteis:

küla tuletõrje seltsis,

Valgamaa põllumeeste liidus.

OÜ juht Männimetsa talus.

Ta tuntud põllumehena,

kel noortalumehe tiitel

ja päästeameti aumärk.

Tast kirjutavad ajalehed,

kui ettevõtlikust mehest,

kes talutööd väärtustades,

on tõusval positsioonil

põllumeeste väärtusahelas.

Mihklil on kuldaväärt kaasa,

kel toimetusi saadavad

ilumeel, töökus, toimekus,

emahellus ja armastus.

Taluelu edasiviijad –

armastusest sündinud

Merikese–Mihkli lapsed –

tütar Mirell ja poeg Karl

Suguvõsa uskumused –

nimede järjepidevus,

esivanemate karma –

juhivad elu voogamist.

Luuletuse kirjutas Malle (Maks) Peedel.