Noored looduses

Kopsud täituvad kailude lõhnaga
Puud seisavad üksikult kõhnana
Siia jõudsin õhu niiskusest võhmaga
Kõik tundub liigagi tühjana

Päike pole ere, nagu kuu seisab taevas
Mõni üksik põder oli seisnud ja kaevas
Linnud just tõusid ja karjuvad kui vaevas
Äike jättis jälje, et käis puid saemas

on väheke kurb ja väheke tuim
raba on väheke kuiv
vähekest hommikust sõin
siis sammud taaskord rappa tõin
ja putukaid on juustes kinni
ja pahandab nokitud vinngi
ja pole näha päikest või pilvi
sest paks udu katab mu silmi

tulin.
siis kaotasin paberid ära
siis polnud rahustav lindude kära
viimasel ajal pole üldse sära
mis näitaks kui ilus on looduse värav
pole tundeid nähes lõpmatult samblikke
et ümber ringi palju võrke, ämblikke
tunne et piilun suvalisse ämbrisse
ja näen maastikke allaandlikke

näen ümbritsevaid laululindi
enda musti matka kingi
aju keeras mu sammud ringi
ei enam tuju luulevindiks