Öö tuli sala

Öö tuli nii vaikselt, nii sala
kuldne kuupeegel lebamas vees.
Loodus lummavas vaikuse kõnes
ja öö varjud mänglemas veel.
Kuu hiilib ja imetleb peegelvett,
neid kokku seob vee peegelsild
Vaikushelin ja värvide variatsioon,
sametsume on vee peegelpind.
Öö udude vinesse Kuu ennast peitis,
udus eksles, siis kadus
ja taas sära leidis.
See lõputu looduse ilu,
kõik see hellitab iluga hinge.
Õhus hoovamas vaikuse helinaid,
vaikselt siristab kõrkjais roolinde.
Ainsaks olijaks jõeäärsel sillal,
ainsaks kuulajaks öös olin vaid.
Kuldne kuupeegel lebab veepinnal,
udu voogab ja kallistab maid.