Palava südamega Palamusele

Imeline kandleviis

ja kirsiõites kevade.

Raugematu päiksekiir

ja pääsulinnud pesadel.

Amme jõel ja kallastel

näen vesiveskil hõbekuud.

Rohulibled varvastel

käin jalutamas koidikul.

Jääd igaveseks meelde

nagu esimene pühadekaart.

Kui taas asun teele,

siis igalt võõralt maalt

saadan armastuse

sulle, Palamuse.

Jääme kohtumiseni,

jääme peatse nägemiseni.

Jutustuste õigekeel

ja mälestuste kaine meel.

Rohu hingerahule

ma leian pühas embuses.

Tuule rüpes hiiepuud

on juurdunud mu südames.

Tunne, mis nii kindel, truu,

ei kao mu laulu sõnadest.