Paneelmaja

Oi kus ma lähen nüüd ja ütlen
ütlen kõik mis ma neist mõtlen.
Trambin jalaga vastu maad
uut ja vana ta mult saab.

Lähen kätega külge kui vaja
värisema panen terve maja.
Ukse jalaga maha löön
pükstelt maha rebin vöö.

Kohe olen kohal, väga hea.
Mis teda ootab ta ei tea.
Nii viimsed sammud veel
huuli erutunult limpsab keel.

„Vabandust ega ma ei sega?
„Ei ma tahtsin öelda seda,
et äkki volüümi saaks vähem?“
„Ei saa? Olgu ma siis lähen“