Peri-Rosma teel

Ma alustasin päeva käike.
Kuu lehvitas veel järele.
Päike esimese läike
ju’ saatis taeva äärele.

Ma kõnnin nagu videvik,
vahel päikese ja kuu.
Mu seljataga minevik.
Ees ootamas aeg uus.

Aeg uus on ikka äge.
Ei ilmas tea, mis toob see päev.
Tee viib alla, jälle ülesmäge.
Nii lõpuks silmapiiri taha näen.