Seal kaunis Kadriorus

Ma kaunis Kadriorus, kullahinnases
elu naudisklesin, õhtus suvises
jäi seljataha maha, tühi trammipeatus
ma lihtsalt läksin otse, astumises veatus

ses luigetiigi osas, luiged, paadid, vesi
kaldal paarikesed, turistid kambakesi
need ilupeenrad õitsvad, kui paradiisiaias
ma nende lõhnadele, hullupööra maias

seal ülemises pargis, kus õhku purskab vesi
mul olemine armas, veel magusam kui mesi
siin rohelised hekid, ja kirju lillemeri
neist rahu meelde hoovas, ja kosutust sai veri

allee ja valged pingid, muruplatsid pöetud
neil noored nõtked ihud, mõnsalt üles köetud
jah murupinnal nudil, nii ilulised leiud
mu pilgu võrku püüdsid, head joogatavad neiud

siit imetlejaid hulgi, päevas läbi käib
kuid rahu nad ei häiri, nõnda mulle näib
ja sellest kandist mulle, teine kodu sai
siin hetkeks unustan, et eemal maailm lai