sügishommik

ma ei tahtnud siia ilma sündida

ütled haudvaiksel hommikul

pilk klaassiledal tiigil

kust taevapiima mähitud päikeseni

kerkib udu

niiskete kollaste pärnalatvadeni

tõuseb tiivaplaginal emahaigru hüüd

pesuveepiisad

sulgedel pärlendamas

nokas sügishommik

vähisõrakorall

ma ei tahtnud siia ilma sündida

ütled pragiseva pliidi ääres

kaerahelbeid vees liigutades

sõrmed veel külmast kanged

liiga valjusti tiksumas kell

ma ei tahtnud siia ilma sündida,

ütled.

aga võib-olla su hing

justnimelt nuttiski

päikeseni tõusnud udu järgi

metsade järgi ja mere järgi

niiske mulla ja vähisõrgade järgi

pudru ja potilillede järgi

väiksuse järgi ja kehvuse järgi

tunnete vaheda noa järgi

ühe otsatult ilusa võitluse järgi

olla väike

maine

ja püüelda taas

jumalakssaamise poole