Suveöö

On sume tähistaevaline suveöö,
aias kohisemas minu istutatud haab.
Paraku ei lõppe Sinu tähtis töö,
ootan tasa, millal ükskord läbi saab.

Konnad krooksumas on tiigis,
kuskil piniseb üks tüütu sääsk.
Armastus ja töö on täna viigis,
ootamine ongi ainus väljapääs.

Su silmad pingsalt vaatavad üht plaani
ja muremõttest kortsus jälle kulm.
Udu jõest on ulatumas niiske maani,
naabertalust kostmas armunute pulm.

Minu silm Sind salamisi piilub,
kuidas sirgeldusi paberil Sa teed.
Hing mul igatsusest kinni kiilub,
ootan tasa, kuniks tööd Sa teed