Veel korra pääsud …
Veel korra pääsud
sööstmas üle õuemuru,
veel korraks näo
pojengidesse surun,
ja tundub – kostuks
vanaema sõnad
ja eemal isa
haamrilöögi kõla.
Või nagu vanaisa
vikatit seal luiskaks
või ema kõiki
kaetud lauda huikaks…
Kui palju, vennake,
sai tallatud neid radu,
kui palju päikest püütud,
aknal kaetud sadu…
Ja aina tundus –
meie maailm kestab
ning vana vaher tuules
olnust jutte vestab.
Et igavik seob
ikka meie peret
nii üle aegade
ja olude ja vere…
Ja ikka sai nüüd
meie aegki otsa.
Me silma vaadata ei suuda.
Suu ei julge kosta…
Sa lähed paremale.
Mina kurakätt.
Saab vahtra kohinast
me jumalagajätt.
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
Vaata parimaid luuletusi
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.
Loe meie blogi
Toimetaja blogi kirjutavad meie pühendunud tõlkijad, sõnavõlurid ja toimetajad
Usalda oma tõlge meie kätesse. Tõlgime kiiresti ja täpselt.
Mõned Toimetaja tõlkebüroo kliendid
SAADA MEILE PÄRING!
Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.