Levinud vead veebisisu loomisel

Siin on abiks SEO (lühend ingliskeelsest terminist Search Engine Optimization), mis tähendab veebilehe optimeerimist nii, et see kuvataks Google’i otsingutulemustes esimeste seas.

Tulemuslik SEO nõuab teatud tehnilisi teadmisi ja oskusi, aga eeldab ka veebilehe sõnalise poole sisulist analüüsi.

Just viimasele käesolev blogipostitus keskendubki. Võtame luubi alla mõned tüüpilisemad vead, mida veebilehele sisu tootes tehakse.

Jutu sõnum peab olema selgelt välja toodud pealkirja ja esimese kahe, sisu kokku võtva lõiguga.

Vahel unustatakse see põhimõte ära ja teksti uba tuleb välja alles loo keskel. See on viga.

Kui mõne muudatuse põhjuseks on pikem eellugu (nagu sageli ongi), siis peaks taustteave jääma loo lõppu või olema esitatud lisaloona.

Toome järgmise näite.

Omavalitsus muudab ranitsatoetuse maksmise korda.

Uudise pealkirjas ja juhtlõigus tuleks sel juhul anda teada, et süsteem muutub, millal see muutub ja mis on nüüd teisiti.

Järgmistes lõikudes peaks asjaolud täpsemini lahti kirjutama ja alles kõige lõpus tuleb toetuse maksmise eellugu: mis ajast omavalitsus ranitsatoetust maksab, kuidas on toetuse suurus ja taotlejate ring läbi aastate muutunud jms.

Inimesed ei taha ekraanilt väga pikki tekste lugeda. Veebitekste ei loeta, vaid justkui skaneeritakse ehk libistatakse pilguga üle tervikteksti, noppides sealt välja huvitavaid sõnu, numbreid ja pilte.

Blogipostituse optimaalne pikkus on 500–1000 sõna. Tekst võib ka olla pikem, aga sellisel juhul tuleb see hästi liigendada. Vormindamine algab lausete lõikudesse (kolm kuni neli lauset) jagamisest ja tekstilõikudele alapealkirjade lisamisest.

Muud veebitekstid, näiteks toodete ja teenuste kirjeldused, asutuse ülevaade või personali tutvustus, võiks olla oluliselt lühemad.

Veebitekst ei ole ilukirjandus. Liiga pikad ja keerulise sõnamänguga laused siia ei sobi.

Ühes lauses võiks olla kuni 15 sõna. Kui lause jääb venima, siis tuleks ühe pika lause asemel moodustada kaks lühemat.

Lugege iga lause mitu korda mõttega läbi ja otsige kärpekohti. Kas lauses on tarbetuid sõnu ja kordusi, mille kustutamisel lause mõte ei kao?

Näiteks järgmine lause on liialt lohisev.

Selle blogipostituse kõige olulisem juhtmõte on jagada tekstikirjutajatele nõuandeid, juhtnööre ja näpunäiteid, kuidas vältida veebiteksti loomisel vigu, mistõttu on tekst internetis raskesti leitav ja lugejale keeruliselt mõistetav.

See lause võiks olla tunduvalt lühem.

Blogipostitus annab nõu, kuidas vältida vigu, mis teevad veebitekstid keeruliselt leitavaks ja raskesti mõistetavaks.

Kõige rohkem sisestavad inimesed Google’i otsingulahtrisse üksikuid või paaris sõnu. See tähendab ühtlasi kõige tihedamat konkurentsi ehk väiksemat võimalust otsingutes silma paista.

Parema otsingutulemi saavutamiseks on efektiivsem kasutada veebitekstis mitmest sõnast koosnevaid käibefraase ning panna need poolpaksu kirja.

Peale pealkirjaja juhtlõigu kasutage võtmesõnu ka

• vahepealkirjades;
• veebilehe metainfos (pealkirjades ja kirjeldustes);
• piltide allkirjades.

Olete näiteks väiketootja ja teete õunamahla. Otsingusõna „õunamahl“ toob Google’is välja 217 000 vastust. Seda on palju ja on ilmne, et „õunamahl“ vajab toetavaid märksõnu.

Võiks mõelda, mis otsingusõnad ja -fraasid võiks mahlatootjaga seostuda, näiteks võiksid sobida

Eestis tehtud, omavalmistatud, isetehtud, käsitsi pressitud, talutoodang, kodumaistest õuntest, koduse maitsega, nagu vanaema tehtud, mekib nagu lapsepõlves, naturaalne, 100% eestimaine, mahl Eesti õunasortidest. Või siis viidata tekstis, kuidas õunamahla säilitada, miks õunamahl on kasulik ja miks seda juua jne.

• Kõige lihtsam nipp on tippida otsingulahtrisse sõna „õunamahl“ ja järgmiseks üks täht ning vaadata, mida Google välja pakub. Nii võib läbi käia terve tähestiku.
• Vaadake ka Google’i otsingulehe lõppu, kus otsingusüsteem pakub ise välja sama märksõnaga seotud otsinguid.
• Kui häid alternatiive ei ole, siis ärge hakake ise uusi sõnu leiutama ja sünonüüme looma.
• Kasutage märksõnadena ainult üldtuntud termineid. Keegi ei kasutaks otsingus selliseid sõnu nagu „õunarüüp“ või „õunasahvt“.

Seda, kui palju otsinguid erinevate märksõnade ja väljenditega tehakse, on võimalik kontrollida rakenduse Google Keyword Planner abil.

Kui veebilehe sisutekstis esineb liiga palju samu märksõnu ja nendega lähedalt seotud sõnu, mõjub see vastupidi: Google võib arvata, et tegu on koopia ja manipuleerimisega ning viia lehe otsitulemustes tahapoole.

Kui palju on liiga palju?

Siinkohal võib tuua järgmise näite:

„Soodsad kiirlaenupakkumised meilt. Meilt saate kiirlaenu soodsalt ja kiiresti. Kõige kiirem ja soodsam laen – kõigest kahe kliki kaugusel. Meie kiirlaenupakkumised on Eesti soodsaimad. Küsi laenupakkumist juba täna – vastame kiiresti, tingimused soodsad.“

Mõistlik norm on viis kuni kuus võtmesõna iga 300 sõna kohta.

On teemasid, mis ikka ja jälle korduvad ega kaota ajas väärtust. Ent on ka käsitlusi, mis on mõeldud lühiajaliseks tarbimiseks.

Blogipostitused, mis on saanud inspiratsiooni hetkeuudistest ja –trendidest, tuleks aja möödudes kriitilise pilguga üle vaadata.

Ajatud on teemad, mis püsivad lugemiskõlblikud vähemalt paar aastat. Postitusi, mille „parim enne“ kuupäev saabub ruttu, tuleb muuta või kustutada.

Tehnoloogia aga areneb nii kiiresti, et tänane ülevaade nutitelefonidest, on üsna varsti hapu. Parem on vana lugu maha võtta ja teha asemele uus.

Näiteks külmetushaigustest kirjutatakse igal aastal, tavaliselt viiruste leviku kõrgajal ehk sügisest kevadeni. Ravivõtted, kuidas tohterdada nohust nina, valusat kurku või kinnist köha, ei ole suurt muutunud. Ehk siis tänased soovitused on kindlasti asjakohased järgmisel talvel ja kauemgi.

Sageli viidatakse jutu sees või järel lisainfo saamisele, kasutades linke „Lisainfot leiad siit“, „Loe lisaks“ või „Vaata ka siia“.

Lingid„Lisainfo“ja „siit“on tavaliselt värvilised ja allajoonitud, et nad hästi silma torkaksid. Paraku ei anta nii edasi mingi teavet. Mida saab lugeja teada, kui ta klõpsab linki „Lisainfo“, ja kuhu juhatab link „siit“? Vastust peab otsima lingi eest või tagant ning see ei ole mugav.

Halb näide: haigutama ajavate keelendite kohta saab rohkem lugeda siit.

Hea näide: siit leiab ülevaate haigutama ajavatest keelenditest.

Sisukam viide on parem. Märksõna sisaldav link ei ole mitte ainult täpsem ja informatiivsem, vaid see aitab ka veebilehel otsingutulemustes kõrgemale kohale jõuda.

Internetist loeb inimene teisiti kui paberkandjalt. Seda tuleb info esitamisel kindlasti meeles pidada.

Esimesena otsib inimene teavet ülemisest horisontaalreast ja seejärel liigub pilguga mööda vasakpoolset leheserva ülevalt alla. Kui vertikaalne menüü asub paremal küljel, siis liigub pilk järgmisena sinna.

Seega peab kõige olulisem info olema nähtav lehe alguses.

Meie postkontorist saab osta 

• marke,
• ümbrikke,
• postkaarte.

Meie postkontoris

• saab osta marke;
• saab osta ümbrikke;
• saab osta postkaarte.

Tihtilugu on ettevõtte tegevus pealkirjastatud üldsõnaliselt: „Tooted“, „Teenused“ või „Mida me teeme?“.

See ei ole otseselt viga, aga pole ka kõige parem viis oma tööd tutvustada. Keegi ei kasuta ju otsingut tehes märksõna „tooted“ või „teenused“.

Inimene tahab kohe teada, mida firma talle pakub. Sestap tasub olla konkreetne ning jagada tooted ja teenused rühmadesse ning anda igale kategooriale nimi.

Näiteks menüü „Siseviimistlustööd“ võib jagada alammenüüdeks: „Maalritööd“, „Plaatimistööd“ja „Põrandatööd“.