Järvemaalil Porkunis

aerudega peegelpilte

lainetesse vedades

mitmeid varje kirkaid värve

järvemaalil segades

tuhisedes täiel rinnal

kuni vahul väljas toss

selginevad kindlalt pinnal

taevas puud kui nukker loss

lendaks veel kuid ei ma jaksa

kostub loodus vaikus hell

õng sai kaasa … kuni naksab

lasen mõttel kanda end

üle ujuvate saarte

üle paese päikese

väsimatult purjetavad

pardipojad väikesed