
Käisin metsas. Pärast kurb oli olla.
Nuga näpus ja seenekorv käes.
Sinna põliste mändide alla
ma iialgi varju ei läe.
Lihtsalt, metsa enam ei olnud.
Lageraiest jäänd otsatu lank.
Selleks hirmuks mu meel valmis polnud.
Nüüd see koht on nii kõle ja kalk.
Kuhu linnuke nüüd punub pesa?
Ümberringi ei ühtegi puud.
Kuulen kodutu metslooma kisa.
Ei siit loota olegi muud.