Kastna rand

Lootsin ja otsisin tunnet head.
Alles palju hiljem leidsin kalda
ja mu tald silitamas Su kivist pead.
Siin esimest korda nägin ma randa!

Kui tormiks kisub mõtterada kullapai
ja sametloorist keerutavat tuult
lohutavaks selguseks otsitud sai-
kõik mureohked viisid mu suult.

Kastna ranna liivaluites ja ka laines
mitu armu üheks saand.
Langend kehad kõrkja paines,
ristiga kivi tunnistajaks alles jäänd.

Looklev kivirada end peidab Su kõhus,
et peitust mängida kiirte vihus.
Külalistele võid olla üsna lõbus
hoides kogu suve oma kindlas pihus.

Igal aastal tee mul selge.
Tulen, olen õiges paigas.
Sina mõnusalt helge
ja täis saab tühi laegas.