oled laubalt pühkimas higi
palavusest, teel sulamas pigi
väsimus kehas, võtmas on võimust
hing igatseb teistsugust vaimsust
restarti ootamas väsinud keha
istud autosse ja mida siis teha
ihkad kaugele, kaugele ära
eemale siit, hülgamas linnakära
otsimas oled üksikut paika
maanteelt eemale siis aga põika
nutimaailmale näita sa selga
ära vaikust ja rahu nüüd pelga
leiad paiga siin rohus, istet siis võtad
igapäevased mured, maha sa jätad
haarad raamatu, riimiridu sa loed
tasahilju luule hinge sul poeb
see on kui, sõõm värskemat õhku
ära sellest kohe, kohe nüüd kohku
vaim virgub, juba väsimus lahtumas
tunned kuis pinges keha on lõtvumas
rahulolu on saabumas puhkusest
meel ülev on tunnete rohkusest
väsimus kehast on kadumas
uut eluenergiat sa adumas
värsside saatel õhuvanne sa võtad
mõttetu mure sind rahule jätab
on riimid sind paitamas tuntud õrnuses
oled nüüd ju luulespaa lummuses
