Mihkli lugu
Mõisate riigistamisel
rüütlimõisa puusepp Mihkel
vabanes mõisaametist –
taluperemees sai temast.
Oli vabadus, oma riik,
oma talu ja oma maa.
Oli helge aeg elus!
Mihklil tööd laabusid talus.
Päiksetõusule avatud,
läänetuulte eest varjatud
Karula küngaste vahele,
Männimetsa servaalale,
endisele mõisamaale
mõõdetud asundusmaale,
kerkisid uue alu hooned –
Männimetsa talu hooned.
Elumaja sai suured aknad,
mida külas polnud nähtud.
Istutati puud ja hekid,
nagu mõisaski oli tehtud.
Talus kerkis kõrvalhooneid,
nii kuis oli eesti kroone.
Talul oli võlakoorem –
tuli säästa eesti kroone.
Sestap oma pere lapsed
mujal elatist teenisid.
Pere nooremadki lapsed
omil põllumail töötasid.
Polnud mõisat veekoguta
oma elus puusepp näinud.
Tema talugi ei saanud
mõistagi läbi tiigita!
Soostund allikasest lohust,
saigi tiik, vaat, suursugune!
Põllumuldadele mudast
sai aga ramm suurepärane.
Talu pilgupüüdja rohtaed –
Mihkli vaimu kosutusaed,
kujunes liikide rikkaks,
aga ka sortide rikkaks.
Ei juurelnud ta: mis on elu,
vaid kuidas seda elada
nõnda, et talu areneks
ja lapsed hariduse saaks.
Mihklit elutarkus aitas –
kuidas põldu õieti pidada,
millist puud metsast saagida.
Isalt päritugi aitas!
Jättis põndakud karjamaaks
ja niisked niidud heinamaaks.
Jäid alles pärandkooslused –
need pärismaised kooslused.
Talle vaimujõudu andis
usk hingestatud loodusse.
Nõnda pereisa Mihkel
asundustalu põlistas.
Perre sündis üheksa last.
Täisealiseks kasvas kuus last
Kaks poissi neist järve uppus.
Punapolitsei neiu hukkas.
Elisabeth, Mihkli naine,
suure Murra talu tütar,
Jeesusele pühendunud
hooliv taluperenaine.
Ta kangastelgi lõgistas
ja pärimusi jutustas.
Taluõu tema pärusmaa,
kui vaja, siis ka heinamaa.
Elisabethi lookesed
ravimtaimede eluväest,
ja uskumused sõnaväest
laste tarkuseks lõimusid.
Vastasmõjus talukoha
imelise loodusega,
ja talu vaimueluga,
arenesid omailmaga
talu kaunid võsukesed
tütred: Rosalie, Thusnelda,
Vilma, Elisabeth ja Linda,
tulevane peremees Karl.
Karli lugu
Karlist peremeest ei saandki!
Kolhoosikord käest võttis maa,
tõi kolhoosikarja lauta.
Sellest Karl üle ei saandki!
Naise võttis ta Võrumaalt.
Tööka, näpuosava naise
Therese Kuljusmetsalt.
Ta ei saanud perenaiseks,
vaid karjanaiseks kolhoosis
kes pidi rügama farmis
ja kodumajapidamises.
Laste tuleviku nimel!
Therese ja Karli lapsed –
Helbe, Aime, Malle, Enno
Ene – laia ilma lendasid.
Pesahoidjaks jäi poeg Tõnu.
Tõnu lugu
Taas vabadus on Eestimaal!
Taasiseseisvunud kodumaal
on Männimetsas taas talu.
Peremehel nimi Tõnu!
Ta raskeid aegu trotsides,
töö- ja elumured seljatas.
Omaenese tarkusega
vanaisa talu taastas.
Uusi hooneidki ehitas:
elumaja keskküttega,
piimakarjale uue lauda
tiigi äärde uhke sauna.
Haris põldu, niitis heina,
kõiki töid ta oskas teha;
ikka koos perenaisega –
oma küla Merikesega,
kel haridus erialane
ja eluhoiak ratsionaalne.
Ta ei põlanud laudatööd,
ega traktoriga põllutööd.
Tänu sihikindlusele,
talupere ühistundele
tuldi välja võitjatena
talunduse madalseisust.
Sai Eesti Euroopa Liidu
täieõiguslikuks liikmeks,
ja talul õigus ÜPP toetusteks.
Need väärtustasid taluelu!
Talu kasvas ja arenes
käibelt ja tehnoloogialt,
kasumlikult ja pindalalt.
Elujõuliseks arenes!
Merle, Mihkel – talulapsed,
talutöid tehes kasvasid.
Vanemad innukalt laste
haridusse panustasid.
Tõnu talupojamõistus,
ja uuendusvalmidus
jalgu jäid tehnoloogiale;
alla poja teadmistele.
Mihkli lugu
Talu perepoeg Mihkel
põllumajandust studeeris
ja MAKi projekte kirjutas,
mitmekesistamaks tootmist.
Nüüd on Männimetsa talu
järjepidevalt arenev,
majanduslikult jätkusuutlik,
küla mahetootmistalu.
Mihkel aktiivne ameteis:
küla tuletõrje seltsis,
Valgamaa põllumeeste liidus.
OÜ juht Männimetsa talus.
Ta tuntud põllumehena,
kel noortalumehe tiitel
ja päästeameti aumärk.
Tast kirjutavad ajalehed,
kui ettevõtlikust mehest,
kes talutööd väärtustades,
on tõusval positsioonil
põllumeeste väärtusahelas.
Mihklil on kuldaväärt kaasa,
kel toimetusi saadavad
ilumeel, töökus, toimekus,
emahellus ja armastus.
Taluelu edasiviijad –
armastusest sündinud
Merikese–Mihkli lapsed –
tütar Mirell ja poeg Karl
Suguvõsa uskumused –
nimede järjepidevus,
esivanemate karma –
juhivad elu voogamist.
Luuletuse kirjutas Malle (Maks) Peedel.
