
Muulil kõnnib tuule lehviv
lainete salajane vari.
Oma valget vahutavat ilu silub vastu muuli huuli,
pettunud on kari.
Tumedas vetevarjude mängus kutsub ekslevaid laevu enda rüppe …
Õnnetuis lainete košmaaris näen vaid väsinud laevavrakke,
kus salajane lainete ilu
nüüd veepeeglit silub.