Paigatu heldimus.
Tal polegi paika
ega õiget kodugi.
Ta on kõikjal.
Ütled midagi sooja –
ja ongi kohal.
Kus – ei tea.
Seal kus oled.
Ühe tunde sees
mis on lähedal.
Lähemal ei saakski olla
muidu sulab.
Sulab, kuid jääb ja kestab.
Paigatud mõttedki – ringlevad.
Kus kohast tulevad?
Kuhu lähevad?
Kas vahepeal peatuvad?
Aga sina juhid neid
ja teed need paikseks.
Enda mõtted.
Need mis armastusest pakatavad.
Paigatu heldimuski peatub.
Tal on siin hea olla.
Minuga koos.
Tunneta.
Sinagi oled siin.
Käinud.
Selles paigas.
Heldinult.
Tuhkanas.
Meri mu süles.
Siin.
Jälle sellel suvel.
Taas heldinult.
