Näen Veenus klubi ees huiklevaid noori,
Mere puiesteel taksode veerevat voori.
Õnne leidmise lootuses käiakse koos.
Mõnel vahvasti veab, teisel nulliks jääb noos.
Sealt leitakse üksteist ja jäetakse maha,
sinna viiakse tihti oma viimane raha.
Tantsutööstuse trummide tormakas võnge,
õhtu õrnutsev õhetus õõtsutab õnge.
Söödaks siidri või sherri üks teisele pakub,
tantsu viheldes virguvad kehades rakud.
Üks põleva pilguga piidlemas peidu,
teine nakkava naeruga noolimas neidu.
Nad diskohoos pilluvad põrandal pöida.
sõstrasilmine sidusus sõpradeks köidab.
Nii ristluude-, rindade-, reitega ringes
vabatahtlikult vangi end annavad hinged.
Kas leitud on üksteist või jäetakse maha,
paar diskot sel hetkel vaid nautida tahab.
Veel koidikul väravad lahkelt on valla,
neidudel tulised tantsused tallad.
Paljajalu nad puisteel kõnnivad ringi,
kannavad käe otsas kontsaga kingi.
Pritsumajas vibreeib veel jõuliselt torn,
kestab jätkuvalt virmalistulede torm.
Sealt leitakse üksteist ja jäetakse maha,
elukooli saad kogeda seal oma nahal.
Noor rahvas kui laiali juba on läinud
ja kuugi oma teekonnal kõike on näinud,
näen Veenus klubi ees lõõgastund kära,
trammipeatuses daamide tuhmunud sära.
Kuulen kuumade suudluste särtsuvat toonust,
näen tüdinud ilmete teesklevat loomust.
Näen laupäeva hommikul väsinud linna,
kust koju kõik peolised soovivad minna.
Kas leitud on üksteist või jäetud on maha,
ikka rahvas seal reedeti koos käia tahab.
Foto: Jaanus Silla
