Nii suvises lõõsas, vihmas kui päikeses
armastan Sind, minu Virumaa.
Armunud Sinusse ammugi olen,
sest ajast, kui ennast mäletan ma.
Mu juured on kindlalt kinni Su mullas,
mis sest, et vaene Su paene pind.
Meri loksub mu õue all sinises kullas,
lainte laulu kuulata ihkab mu hing.
Ses lainete laulus on rahu ja vaikust,
soolapritsmeis jalad põlvist saati on vees.
Olen kui piisk selles lõputus meres,
meri mässab mu taga, mu ees ja mu sees.
Nii suvises lõõsas, tormis kui äikeses
armastan Sind, minu Virumaa!
Armunud Sinusse ammugi olen,
sest ajast, kui ennast mäletan ma.
